Palivere Põhikooli õppekava on koostatud Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riikliku õppekava“ ja Vabariigi Valitsuse 08.03.2001. a määruse nr 89 „Laste liikluskasvatuse kord“ § 7 alusel. Õppekava on uuendatud Vabariigi Valitsuse 17.02. 2018 määruse (RT I, 14.02.2018, 1) ja 17.07. 2020. a määruste (RT I, 14.04.2020, 24) alusel. Kooli õppekava on koolis õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

Põhikooli kooliastmed on:

I kooliaste – 1.–3. klass;
II kooliaste – 4.–6. klass;
III kooliaste – 7.–9. klass.

Palivere Põhikooli õppekava (edaspidi kooli õppekava) tugineb riigi põhiharidusstandardile. Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava täitmiseks.

Kooli õppekava üldosas esitatakse:

kooli väärtused ja eripära;
kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid;
õppekorraldus –tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti, vaba tunniressursi kasutamine, läbivate teemade ja lõimingu rakendamine, valikainete ja võõrkeelte valik, eesti keelest erinevate võõrkeelte kasutamine õppeaineti, riiklikus õppekavas sätestatud õppeainete nimetustes või õppemahtudes tehtud erisused;
õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, sealhulgas õppekava rakendamist toetavad tegevused, õppekäigud ja muu taoline;
III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord;
õpilaste arengu, õppimise toetamise ja hindamise korraldus;
hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord;
karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine;
õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;
õpetajate koostöö ja planeerimise põhimõtted;
kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

Ainevaldkonniti koondatud ainekavad esitatakse klassiti järgmiselt:

keel ja kirjandus;
võõrkeeled;
matemaatika;
loodusained;
sotsiaalained;
kunstiained;
tehnoloogia;
kehaline kasvatus.

Õppekava rakendumine

Kooli õppekava üldosa ja ainekavad on kättesaadavad kooli kodulehel. Aineõpetaja koostab kooli õppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Töökavad on kättesaadavad Stuudiumi materjalide kaudu.
Õppekava on väljundipõhine, see tähendab, et rõhuasetus on õppeprotsessi lõpuks omandatavate õpitulemuste/pädevuste omandamisel ja nende hindamisel. Hindamise aluseks on tasemeti kirjeldatud õpitulemustele/pädevustele toetuvad kriteeriumid, mis on eelduseks hindamise, sh õppimist toetava hindamise rakendamiseks. Õppeprotsessi kirjeldamine toimub õpetaja töökava tasandil.
Koolis lähtutakse põhimõttest, et õppekavas esitatud teemadele pühendatakse arvestatav hulk aega, lähenedes teemale mitmel viisil, nii et õpilased õpivad õpitut kasutama erinevates situatsioonides. Õpilastel lastakse demonstreerida õpitut võimalikult erinevates olukordades ja antakse soorituste kohta tagasisidet tuues välja õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning andes soovitusi edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpitulemuse omandamist.
Väljundipõhine õppekava toetab mõtteviisi, mille kohaselt keskendutakse õpitulemustele/pädevustele ning õppimist toetavale Väljundipõhise õppekava mõtteviisi aluseks on mudel, milles on keskne roll üldpädevustel ja valdkonnapädevustel ning millele lisanduvad läbivad teemad. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu koolipere ühise toimimise kaudu, põhinedes lõimingul ja õpikeskkonna korraldusel.
Kõik koolis tegutsevad isikud lähtuvad oma tegevuses „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 2 lõikes 3 sätestatud üldinimlikest ja ühiskondlikest alusväärtustest, milleks on ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu, vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.
Ainevaldkondlikud ja ainealased eesmärgid tulenevad „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 7, § 9 ja § 11 seatud taotletavatest pädevustest ja aitavad kaasa nende pädevuste saavutamisele.
„Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 4 lõikes 3 esitatud üldpädevused on valdkonna- ja aineülesed ja nende kujunemise tagamine õpilastel on kõigi koolis tegutsevate isikute ühine eesmärk.
Õppekavas esitatud õpikäsitus vastab konstruktivistlikule arusaamisele õppimisest kui elukestvast protsessist, mille alusel õpetamine on õpilase vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna organiseerimine nii, et õpilane saavutab kavandatud õpitulemused.
Kooli õppekava terviktekst sisaldab lisaks kooli õppekava üldosale ka ainekavasid. Ainekavad on koondatud ainevaldkonniti ja esitatud klassiti. Ainekavad on esitatud viisil, et aidata kaasa õppimist toetava hindamise rakendamisele koolis ning lähtuvad väljundipõhise õppekava koostamise põhimõttest.
Ainekavade esitamine ainevaldkonniti suurendab integreeritust ainete vahel, andes võimalusi valdkonnasiseseks koostööks. Ainevaldkonna pädevus saavutatakse sobiva metoodika ja õppevara valiku kaudu. Ainevaldkonna pädevusi kõrvutades saame kooliastme pädevused, mille saavutamist taotleme põhikooli lõpuks.
Ainekavades esitatud õpitulemused on esitatud õppijakeskses sõnastuses ning väljenduvad õppe lõpuks omandatavates pädevustes. Õpitulemuste saavutatust tuleb õpilasel demonstreerida ning nende saavutatust hinnatakse protsessi hindena ja/või kokkuvõtvalt.

2 ÕPPEKAVA ÜLDOSA

2.1 Kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

Missioon

Palivere Põhikool on kogukonnas põhiharidust andev õppeasutus. Meie missiooniks on olla konkurentsivõimelist haridust pakkuv ja sotsiaalseid oskusi arendav kool, kus on hea õppida ja töötada.

Visioon

Haridus ja haritus kodukoolist. Peame oma ülesandeks kasvatada ja arendada ühiskonnateadlikku ja aktiivset kodanikku, kes osaleb ühiskonnaelus ning on valmis elukestvaks õppeks.

Põhiväärtused:

Hea haridus – alus edasisteks õpinguteks, tagab turvalise ülemineku ühest kooliastmest teise, võimalused igakülgseks arenguks (üldharidus, huviharidus). Hea haridus annab võimaluse loovuse arenguks, tagab elus hakkamasaamise.

Turvalisus – hooliv, toetav ja ohutu koolikeskkond, sõbralikkus, viisakas suhtlemine, tolerantsus. Eesmärgiks on koolirõõm, rahulik koolikeskkond. Turvalises koolikeskkonnas julgeb iga inimene olla avatud, öelda välja oma mõtteid, julgeb ka eksida ning selle kaudu õppida.

Koostöö ja vastutustunne – oma töö ja tegevuse eest vastutavad nii õpilased kui ka õpetajad. Kohusetunne, vastutustunne ja koostöö on edu aluseks õppetöös, iga õpilase arengus.

Traditsioonide austamine – meie koolil on välja kujunenud traditsioonid, mida me alal hoiame ja pühaks peame. Lisaks sellele austame nii kodukoha kui ka Eesti riigi kultuuripärandit, traditsioone.

Koolis toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Koolis luuakse tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

Koolis kujundatakse õpilaste väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

Olulised põhiväärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

2.2 Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.
Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.
Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.
Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.
Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.
Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.

2.3 Üld- ja valdkonnapädevused ja nende kujundamine

Õppe- ja kasvatusprotsessi kaudu loob kool tingimused üld-, valdkonna ja õppeainepädevuste saavutamiseks. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.

2.3.1 Üldpädevused

Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, samuti tunni- ja koolivälises tegevuses, ning nende kujunemist suunatakse kooli ning õpetajate ja lastevanemate ühistöös.

Üldpädevused on:

kultuuri- ja väärtuspädevus– suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegsete kultuurisündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust, teadvustada oma väärtushinnanguid;

Koolis määratletakse ja sõnastatakse kooli põhiväärtused meeskonnatööna, kaasates õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid. Kooli põhiväärtused on igapäevaselt nähtaval ning erinevaid töövorme kasutades kavandab klassijuhataja õpilastega nende läbiarutamise iga arengukava perioodi alguses.

Koolis korraldatakse huvitegevuse kaudu õpilastes kultuuritunnetuse ja –huvi kujunemist: Eesti Kontserdi koolikontserdid (klassikaline muusika, rahvamuusika, erinevad muusikainstrumendid jms), kutseliste teatrite külastused, kultuurivaldkonna huviringid (rahvatants, koorilaul, Haapsalu muusikakooli puhkpilliosakonna tegevus, käeline tegevus jms), koolikontserdid (jõulu-, kevadkontsert, isetegevuskonkursid). Kooliürituste kaudu õpitakse väärtustama kaasõpilaste esinemist, esinejatesse lugupidavalt suhtuma. Looduse väärtustamiseks korraldatakse looduspäevi koostöös Silma keskusega, RMK Matsalu ja Nõva keskustega jt institutsioonidega.

sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;

Kool osaleb tervist edendavate koolide liikumises, mille kaudu propageeritakse tervislikke eluviise, liikumist, turvalist tegutsemist veebikeskkondades jne.

õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;

Õpipädevuse arendamiseks korraldatakse koolis iseseisva õppimise päevi ja/või nädalaid (vt kooli kodukord).

Õpiraskuste esinemisel koostatakse esmase õpiabimeetmena õpilase ja õpetaja koostöös õpilasele kirjalik individuaalne arenguplaan raskustest ülesaamiseks. Individuaalne arenguplaan on õpilase ja õpetaja vabatahtlik kokkulepe ja on suunatud õpetaja konsultatsiooniaja tulemuslikumaks ärakasutamiseks.

Õpilast suunatakse korraldama oma õpitegevust (nt Stuudium, päevikud, õpingute planeerimine, õppematerjalide olemasolu, Stuudiumi materjalid, valikute tegemine tulemuste saavutamiseks, vastutus tehtud valikute eest).

8.-9. klassi nõustatakse koostöös Töötukassa spetsialistidega valiku tegemisel õpingute jätkamiseks.

suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt.

Korraldatakse ja osaletakse omaloomingukonkurssidel, õpilaskonverentsidel. Õpilased esinevad kooli üritustel ja aktustel või väljaspool kooli toimuvatel üritustel. Klassiõhtud ja koolipeod pakuvad õpilastele erinevaid võimalusi arendada väljendusoskust, esitada ja põhjendada seisukohti. Tundides valminud ühistööd on välja pandud kogu koolile vaatamiseks/lugemiseks.

matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

Kool osaleb matemaatikaalastel maakondlikel ja vabariiklikel õpilaskonkurssidel: pranglimine, Känguru, Nuputa, olümpiaad jm. Kool osaleb loodusteemalistel maakondlikel ja vabariiklikel üritustel ja konkurssidel: viktoriinid (nt RMK metsaviktoriin), teabepäevad jne. Koolis tegutsevad robootikaring, arvutiring, raadioring. Osaletakse projektipõhistes ettevõtmistes (nt tüdrukutele mõeldud tehnoloogia töötubades Unicorn Squad, Noored Koodi programmeerimise töötoas jm). Koolivälist õppetegevust tehakse koostöös RMK Nõva ja Matsalu looduskeskustega, Pärnu Loodusmaja, Silma õpikojaga. Võimalusel kaasatakse õppetegevusse TÜ teadusbuss, külastatakse muuseume (tervishoiumuuseum, AHHAA-keskus, loomaaed jms). Õppetegevusse kaasatakse digitehnoloogiat, erinevaid arvutiprogramme. I klassi õpilastel on võimalus osaleda arvutiringi tegevuses.

ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;

Kool on liitnud Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga. 7. klassis õpivad õpilased ettevõtlusõpet 1. tund nädalas. Õpilastel on võimalik luua kas iseseisvalt või loovtöö raames miniminifirma. 1 kord aastas korraldatakse õpilastele laadakoolitus. Vähemalt kord aastas korraldavad õpilased õpilaslaada. Kool osaleb projektis “Tööle kaasa”.

digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Kool lähtub õppija ja õpetaja digipädevuse hindamisel HARNO poolt välja töötatud digipädevusmudelitest, mis on leitavad ja lahti kirjutatud aadressilt https://digipadevus.ee/

Õpilaste digipädevuse arendamisel kasutatakse õppija digipädevusmudelit. Õpetajate digipädevust hindab õpetaja kord aastas enesehindamismudeli alusel (HARNO lehelt allalaetav).

Digipädevuse kujundamine toimub läbivalt kõigis õppeainetes järgmistes valdkondades: info ja andmekirjaoskus, suhtlus ja koostöö digikeskkondades, digisisu loomine, digiturvalisus, probleemilahendus

Lisaks igapäevasele ainesisesele digivahendite kasutamisele õpivad digipädevuse kujundamiseks 2. – 5. klassi õpilased digiõpetust (1 tund nädalas), 1. klassil on võimalus osaleda arvutiringis.

Kool osaleb projektis „Targalt internetis“ ning toob projekti raames kooli erinevaid spetsialiste.

Õpetajate digipädevuse parendamiseks osalevad õpetajad HARNO jt digitehnoloogia-alastel koolitustel.

Ainevaldkonna õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline tegevus. Valdkonnapädevuste kirjeldused on esitatud lahtikirjutatult ainevaldkondade kavades.

Kooli õppekavas on järgmised ainevaldkonnad: keel ja kirjandus; võõrkeeled; matemaatika; loodusained; sotsiaalained; kunstiained; tehnoloogia; kehaline kasvatus.

2.4 Õppe- ja kasvatustegevustega taotlevad pädevused

Kooliastmetes taotletavad pädevused kirjeldavad kokkuvõtvalt õpilase arengut eakohaste üldpädevuste ja valdkonnapädevuste ning õpitulemuste omandatuse kaudu.

Esimese kooliastme lõpus õpilane:

peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
käitub loodust hoidvalt;
oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.

Teise kooliastme lõpus õpilane:

hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:

tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

2.5 Õppekorraldus

Õppe- ja kasvatustöö korraldamisel lähtub kool kehtivatest seadustest, õpilase vajadustest, huvigruppide ootustest ning õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest. Kooli õppe- ja kasvatustöö korraldus on reglementeeritud Palivere Põhikooli põhimääruses ja kodukorras.

Õppeaasta pikkuse, õpilaste nädalakoormuse ja tunnijaotusplaani koostamisel võetakse aluseks “Põhikooli ja gümnaasiumiseaduses” ja “Põhikooli riiklikus õppekavas” sätestatud nõuded.

Kooli õppetöö toimub ühes vahetuses, päevases õppevormis. Õppeaasta jaguneb: õppeaasta, õppeperiood, trimester, õppenädal, õppepäev, õppetund.

Õpipädevuse arendamiseks toimuvad iga õppeperioodi neljandal õppenädalal iseseisva õppimise päevad ja/või nädal.

Palivere Põhikooli I – III kooliastmes toimub õppetöö traditsioonilise aineõppena. Lisaks tavapärasele õppetööle toimuvad vastavalt võimalustele õppeaineid lõimivad projektipäevad (õuesõpe, avastusõpe, uurimuslik õpe, muuseumiõpe, ekskursioonid, õppekäigud jne).

2.5.1 Tunnijaotusplaan kooliastmeti ja ainevaldkonniti

Põhikool tagab õpilasele õppe kohustuslikes õppeainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis vastavalt I, II ja III kooliastmele esitatud nädala õppetundide mahus.

Õppeaine	1.	2.	3.	Sh LT*	I ka	4.	5.	6.	Sh LT*	II ka	7.	8.	9.	Sh LT*	III ka
1) eesti keel	7	7	6	1	20	5	3	3		11	2	2	2		6
2) kirjandus							2	2		4	2	2	2		6
3) A-võõrkeel (inglise keel)			3		3	4	4	3	2	11	3	3	3		9
4) B-võõrkeel (vene keel)								4	1	4	3	3	3		9
5) matemaatika	3	5	5	3	13	5	5	5	2	15	5	5	5	2	15
6) loodusõpetus	2	1	1	1	4	2	2	3		7	2				2
7) geograafia											1,5	2	2	1	5,5
8) bioloogia											1,5	2	2	1	5,5
9) keemia												2	2		4
10) füüsika												2	2		4
11) ajalugu							1	2		3	2	2	2		6
12) inimeseõpetus		1	1		2		1	1		2	1	1			2
13) ühiskonnaõpetus								1		1			2		2
14) muusika	2	2	2		6	2	2	1	1	5	1	1	1		3
15) kunsti- ja tööõpetus	3	3	3		9
16) kunstiõpetus						2	2	1	2	5	1	1	1		3
17) käsitöö ja kodundus; tehnoloogiaõpetus						1	2	2		5	2	2	1		5
18) liikumisõpetus	3	3	3	1	9	3	3	2		8	2	2	2		6
19) digiõpetus		1	1	2	2	1	1		2	2
20) ettevõtlusõpe											1				1
Maksimaalne nädalakoormus	20	23	25	8		25	28	30	10		30	32	32	4

*sh LT – lisatunnid

Tunnijaotusplaanis on järgmised kohustuslike õppeainete lisatunnid ja koolipoolsete valikainete tunnid nädalas:

I klass	eesti keel	1
	loodusõpetus	1
II klass	matemaatika	2
	digiõpetus	1
III klass	matemaatika	1
	digiõpetus	1
	liikumisõpetus	1
IV klass	A-võõrkeel (inglise keel)	1
	digiõpetus	1
V klass	A-võõrkeel (inglise keel)	1
	matemaatika	1
	muusika	1
	kunstiõpetus	1
	digiõpetus	1
VI klass	B-võõrkeel (vene keel)	1
	matemaatika	1
VII klass	bioloogia	0,5
	geograafia	0,5
	ettevõtlusõpe	1
VIII klass	matemaatika	1
IX klass	matemaatika	1

2.5.2 Valikainete ja võõrkeelte valik

Palivere Põhikoolis õpetatakse A-võõrkeelena inglise keelt ja B-võõrkeelena vene keelt. Võõrkeelte valik tuleneb lastevanemate ja õpilaste soovist ning kooli varasemast võõrkeelte valikust.

Õpilasele, kelle võõrkeelte valik erineb koolis pakutavast, korraldatakse individuaalset õpet, kui koolis on vastava aine õpetamiseks vajalikud ressursid (aineõpetaja, finantsvõimalused).

Toetamaks läbivat teemat „Teabekeskkond” ning kujundamaks õpilastes digipädevust, toetamaks digivahendite kasutamist aineõppes, on 2., 3., 4. ja 5. klassi tunnijaotusplaani lisatud digiõpetus. Digiõpetuses osalevad kõik antud klasside õpilased. Digiõpetusel on oluline roll õpilaste turvalise käitumise ja tegutsemise kujundamisel internetis.

Ettevõtlikkuspädevuse arendamiseks on kool liitunud ja tegutseb Ettevõtliku Kooli haridusprogrammi raames. 7. klassi tunnijaotusplaani on lisatud ettevõtlusõpe 1 tund nädalas.

2.5.3 Läbivate teemade ja lõimingu rakendamine

Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed

ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust,

toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:

õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
korraldades võimaluse korral koostöös omavalitsuse, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad:

elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Võõrkeeles rakendatakse põhiteemade kaudu, erinevate õppeainete kaasabil, kus selgitatakse elukutseid ja elukestvale õppele iseloomulikke tunnuseid (inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus, loodusained, emakeel);
keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna ja inimarengu küsimustele. Rakendatakse võõrkeeles põhiteemade kaudu, huvitegevuse käigus koos projektipõhiste ettevõtmistega;
kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Rakendatakse läbivalt sotsiaalainete õpetamisel, Ettevõtlikkust propageerivad ained on ka töö- ja tehnoloogiaõpetus, matemaatika, loodusained. Kooli huvitegevuses osalemine, koolikodukorra nõuete jälgimine, ürituste algatamine nii klassi kui kooliastme tasandil ja neis osalemine. Õpilased osalevad õpilasesinduse töös.
kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Läbiva teema õpetamine toimub sageli peale koolitunde huvitegevuses. Õppekäikudes osalemine, tutvumine kodukoha kultuuriväärtustega.
teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Läbivat teemat toetab põhiliselt ainevaldkond „Emakeel ja kirjandus“, teemat käsitletakse ka ainevaldkondades „Võõrkeeled“, „Matemaatika“, „Loodusained“, „Tehnoloogia“, „Sotsiaalained“ ja „Kunstiained“.
tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Rakendatakse lõiminguna põhiainetes, peamiselt informaatikas, tehnoloogia- ja tööõpetuses.
tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimaline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. Rakendatakse läbivalt läbi kehalise kasvatuse ja inimeseõpetuse. Koolis korraldatakse liikluskasvatust.
väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. Väärtuskasvatus rakendamise põhimõtted on esitatud kooli arengukavas.

2.5.4 Liikluskasvatus

Kooli ülesanne on vastavalt “Liiklusseadusele” viia läbi laste liikluskasvatust ja valmistada neid ette ohutuks liiklemiseks. Kooli poolt läbiviidav liikluskasvatus toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.10.2011 määrusele nr 136 “Laste liikluskasvatuse kord”. Liikluskasvatuse teemasid käsitletakse integreerituna ainetundides. Koolivälised liiklusalased üritused kavandatakse kooli üldtööplaanis. III klassis viiakse läbi jalgratturiõpe.

2.5.5 Õppekeskkond

Kooli õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

Koolis on õpilase individuaalse arengu tagamiseks loodud õppekava täitmist toetavad huviringid. Tegutseb Haapsalu muusikakooli filiaal, mudilas- ja lastekoor, näitering, spordiringid, saviringid, robootika.

Lapsevanemad ja vilistlased on võimalusel kaasatud kooli õppetegevusse: tundide ja ürituste läbiviimise, loovtööde juhendamise ning karjääriplaneerimise alastesse tegevustesse.

Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kavandatakse enne õppeaasta algust. Kavandatud ülekooliline tegevus on sätestatud kooli üldtööplaanis.

Projekt-, õues-ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks kasutatakse üldjuhul aega, mida võimaldab kooli päevakava. Need planeeritakse õppeperioodi viimasele nädalale, kui kooli üldtööplaanis ei ole muud ajalist täpsustust. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid toetavad õpilaste väärtus-, sotsiaalsete, suhtlus- ja ettevõtlikkuspädevuste omandamist. Projekte võivad algatada ka õpilasesindus ja kooli hoolekogu.

Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

osaleb kogu koolipere;
luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;
välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
korraldatakse koolielu, lähtudes rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.

Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et:

kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
õppes on võimalused kasutada internetiühendusega digivahendeid ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.

Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

Palivere Põhikoolil on traditsiooniks saanud õpet korraldada kooli ümbruses looduskeskkonnas, Palivere raamatukogus, Palivere ettevõtteid kaasates, Silma Looduskeskuses, Nõva RMK-s jm.

2.5.6 III kooliastme loovtöö korraldamise põhimõtted

Palivere Põhikoolis III kooliastme õpilased sooritavad kohustusliku loovtöö 7.-8. klassis. Loovtööd võib sooritada kas individuaalselt või rühmatööna. Õppeaineid lõimiva loovtöö teemad lähtuvad läbivatest teemadest.

III kooliastme loovtöö korraldamise põhimõtted on sätestatud vastavas korras ja avaldatud kooli kodulehel.

LINK dokumendile

2.5.7 Üleminekueksami kord

klassi õpilased sooritavad õppeperioodi lõpul ühes õppeaines üleminekueksami, mille hinne kantakse klassitunnistusele ja arvestatakse aastahinde väljapanekul.

Põhikooli üleminekueksami eesmärgid on:

hinnata põhikooli riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes;
saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest;
suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi.

Üleminekueksami kord on sätestatud vastavas dokumendis ja avaldatud kooli kodulehel.

LINK dokumendile.

2.5.8 Õpilase arengu ja õppimise toetamine ning hindamise korraldus

Kooli hindamise korralduse aluseks on „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus“ ning „Põhikooli riiklik õppekava“. Õpitulemuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted kajastuvad kooli hindamise korras.

LINK dokumendile

2.5.9 Õpilase individuaalset arengut toetava õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord (HEV)

Õpilase individuaalset arengut toetava õppe korraldamisel lähtub Palivere Põhikool kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul tavaklassis koolis kehtestatud õppekava alusel ja õpilase erivajadusega arvestades.

Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks tuleb põhikoolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet. Põhikool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

LINK dokumendile

Andekate õpilaste märkamine, toetamine ja arendamine

Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse väga heade tulemuste saavutamisest koolisisestel, maakondlikel või üleriigilistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel. Andekate õpilaste märkamine ja nende arengu soodustamine on üks olulisemaid õpetaja professionaalsuse mõõdupuid. Eelkõige on õpetaja huvitatud ja valmis andekust märkama.

Õpetajale teejuhiks andekuse avastamisel ja määratlemisel on:

teadmised andekuse definitsioonide, mudelite ja teooriatega;
teadmised müütidest ja väärarusaamadest andekate laste puhul.

Andekate laste märkamine algab nende jälgimisest.

Andekal lapsel on mõni nendest omadustest:

kiire õppija;
hea abstraktne mõtleja;
omab väga head mälu;
on tundlik ja emotsionaalne;
on arenenud õiglustundega;
püüab tegemistes täiuslikkuse poole;
eelistab täiskasvanute seltskonda;
on sotsiaalselt küpsemad;
on hea huumorimeelega;
on laialdaste huvidega;
õpib varakult lugema;
on arenenud kujutlusvõimega;
väga loov ja loominguline;
iseseisev ja protestimeelne;
esineb huvi vaimse tegevuse vastu.

Loovuse avaldumise olulised omadused:

avatus uutele ideedele ja kogemustele;
seiklusvaim;
ego tugevus;
positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine;
ebatavaliste lahenduste eelistamine;
ebaselguse talumine;
võime riske arvestada ja taluda;
huvi pinget pakkuvate ülesannete lahendamise vastu;
andekuse rakendamine, motiveerimine ja toetamine.

Õpilaste motiveerimiseks õpetaja:

lähtub õpilase tugevatest külgedest ja huvist;
laseb teha valikuid, osaleda reeglite kehtestamises;
tunnustab õpilase jõupingutusi;
orienteerub eelkõige protsessile, mitte tulemusele;
aitab seada ka väikesi eesmärke;
ei kaota kannatust;
püüab mõista õpilase tundeid, on avatud;
loob õhustiku, mis annab kindlustunde, eduelamuse.

Andekate laste arengu efektiivne toetamine õppe- kasvatustegevuses:

õpe kiirendatud tempos (vältida rutiinset kordamist);
individuaalne õppekava mõnes aines või mingil perioodil;
õpe tasemegrupis. lisaülesanded, uurimistööd;
esitluste-esinemise võimaldamine koolis ja väljaspool kooli;
õpe aine-ja huviringides;
osalemine konkurssidel, aineolümpiaadidel;
kaasamine kooli ühistegevuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Andekate laste toetamine koostöös lapsevanemaga:

klassi ühistegevused (teemaõhtud, väljasõidud, matkad jm).;
arenguvestluste kaudu lapse andekuse arendamise võimaluste leidmine;
lastevanemate nõustamine.

2.5.10 Karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine

Karjääriõppe eesmärgiks on aidata õpilasel arendada teadlikkust iseendast, omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust.
Palivere Põhikool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjäärinfo edastamine, rühma- või individuaalne nõustamine) kättesaadavuse.
Karjääriõppe sihtrühmadeks on õpilased, lapsevanemad, elukestva õppe alal ka õpetajad. Prioriteetsed rühmad on kolmanda kooliastme viimase klassi õpilased.
Koolis tagatakse karjääriteenuste kättesaadavus järgmiselt:
Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ sisu ja eesmärke arvestatakse kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel. Sellest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte.
Karjäärinõustamisteenus tagatakse õpilasele, lapsevanemale ja õpetajale koostöös Läänemaa Rajaleidja keskusega.
Individuaalne nõustamine toimub klassijuhataja, õpilase ja vanema ühisel arenguvestlusel.
Edasiõppimisvõimalusi tutvustatakse õppeasutuste poolt läbi viidud infotundides koolis, edasiõppimisvõimalusi kajastatakse vastaval stendil.
Õpilastel võimaldatakse osaleda maakondlikel ja vabariiklikel karjäärialastel infopäevadel, nt „Teeviit”, „Oma rada“.
Õpilastel võimaldatakse luua õpilasfirmasid ning osaleda nende tegevuses.

2.5.11 Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

Kool teavitab õpilasi ning vanemaid õppe ja kasvatuse korraldusest koolis vahetu suhtlemise teel, Stuudiumi ja kooli kodulehekülje kaudu.
Lapsevanemad on kohustatud kooli teavitama oma kontaktandmetest ja nende muutumisest.
Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele, algklassides õpilase vanematele teatavaks õppeaasta ja/või trimestri algul.
Kool korraldab õpilase ja vanemate teavitamise edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilasele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.
Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub direktor üks kord aastas kokku lastevanemate üldkoosoleku.
Kool korraldab õpilase ja lastevanemate nõustamise õpilase arengu toetamiseks ja õppima õppimiseks, näiteks arenguvestluse, tugispetsialistide teenuse, koolituste jms kaudu.

Arenguvestluste läbiviimise kord on sätestatud vastavas korras direktori käskkirjaga ja avaldatud kooli kodulehel.

LINK dokumendile

2.5.12 Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

Õpetajad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

kooli põhiväärtuste kujundamiseks ja hoidmiseks;
koolielu korraldavate dokumentide koostamiseks;
erinevate ainete lõimimiseks;
õpilaste individuaalsest arengust tingitud vajaduste kindlaksmääramiseks ja kooli võimaluste piires toe määramiseks;
õppetegevuse mitmekesistamiseks projektide, õppepäevade jm tegevuse kaudu;
turvalise keskkonna tagamiseks koolis.

Õppetöö planeerimise põhimõtted

Õpetaja lähtub töökava koostamisel Põhikooli riiklikust õppekavast ja kooli õppekavast.
Õpetaja planeerib oma töö õppeperioodide, trimestrite või poolaastate kaupa.
Õpetaja koostab töökavad õppeaasta, trimestri või poolaasta alguseks.
Tööplaanid avalikustatakse pedagoogilisele kollektiivile Stuudiumis.
Õpetajal on õigus oma töö planeerimisel aluseks võtta kirjastuste pakutud töökavad, mida õpetaja korrigeerib vastavalt oma klassi eripärale.
Õpetaja töökava koostatakse vastavalt õppeaine eripärale.
Õpilase individuaalse arengu toetamiseks kannab õpetaja töökavasse õpilasele kohaldatavad erisused, mis tulenevad õpilase individuaalsest õppekavast.

2.5.13 Raamatukogu tegevus kooli õppekeskkonna mitmekesistamisel

(1) Kooliraamatukogu on kooli õpikeskus, mis kuulub lahutamatult haridusprotsessi juurde, toetades õppekavajärgset õpetust koolis.

kooliraamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi;
kooliraamatukogu varustatakse vastavalt kooli võimalustele uuema õppe- ja ilukirjandusega;

kooliraamatukogu teeb koostööd Lääne-Nigula valla raamatukoguga (raamatukogutunnid, kohtumised kirjanikega, filmiõhtud, kirjanduse soetamine).

2.6 Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Kooli õppekava kinnitab direktor.

Kooli õppekava koostatakse ning seda uuendatakse ja muudetakse lähtudes põhikooli riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi ning kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning eesmärgi saavutamiseks vajalikke ressursse.

Õppekava muutmisel ja täiendamisel võetakse arvesse õppeasutuse pidaja ja riikliku järelevalve läbiviija märkused ja ettepanekud.

Õppekava ja selle muudatused esitatakse arvamuse avaldamiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.