Meie kappides, karpides, võib-olla kohvrites peituvad esemed, mida võib varanduseks pidada. Kui neil polegi just suurt rahalist väärtust, kannavad need endas mälestusi. Mõnele on need rõõmsad hetked lapsepõlvest, teisele jälle vanavanemate või veel kaugemate põlvede käte puudutus. On ju hea mõelda, et
just seda jõuluehet pani kuusele vanavanaema.
Et näha koolimajas vanade aegade kaunidust, andsid mõned pered osa oma varandusest ka teistele vaatamiseks. Panime vanad jõulukaunistused välja kooli raamatukogus. Kokku sai pisike romantiline näitus, kus ehteid, mis vanemad kui 100 aastat, osal aga vanust 40-50 aastat. Nii mõnigi ese üllatas või tõi huulile hüüde: “Meil oli ju ka kunagi selline!”
Täname järgmisi perekondi: Aasa, Mander, Toom. Täname järgmisi kooli töötajaid: Anneli Aken, Kristel Tereping ja Lehte Jõe, Ruth Bormann (lisaks peretuttavad), Margit Ülevaino.
Kaunist jõuluaega kõigile!
