Haridus ei ole see, mida lasteaias või koolis tehakse ja antakse. Haridus on paljutähenduslik mõiste.
Haridus on kultuuri funktsioon.
Haridus on subjekti karakteristik, aga ka siht, eesmärk ja vahend, tegutsemise printsiip ja hindamise kriteerium, olek, mida oskab väärtuseks pidada vaid see, kes on ise üpris haritud. Paradoksina ilmneb, et mida avaram ja sügavam on kellegi haridus, seda enam tunneb ta vajadust enesetäiendamise järele ja seda enam hindab ta ka teiste haritust ning pürgimisi haridusteel. Seetõttu on väga-väga oluline, et kõige helgemad pead püriksid õpetajaks ja elurõõmsamad isikud oleksid selles ametis eriti hoitud.
Ülo Vooglaid
24.06.20
