Õppekava üldosa

Palivere Põhikooli õppekava

Kinnitatud Palivere Põhikooli direktori käskkirjaga

Uuendatud 31. augustil 2015

  1. peatükk

Üldsätted

1.1. Reguleerimisala, õppekava rakendumine ja ülesehitus

(1)   Palivere Põhikooli õppekava on koostatud Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riikliku õppekava“ ja Vabariigi Valitsuse 08.03.2001. a määruse nr 89 „Laste liikluskasvatuse kord“ § 7 alusel. Õppekava on uuendatud Vabariigi Valitsuse 28. 08. 2014. a määruse nr 18 alusel. Kooli õppekava on koolis õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

(2) Põhikooli kooliastmed on:

  1. I kooliaste – 1.–3. klass;
  2.  II kooliaste – 4.–6. klass;
  3.  III kooliaste – 7.–9. klass.

(3) Palivere Põhikooli õppekava (edaspidi kooli õppekava) tugineb riigi põhiharidusstandardile.

Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava täitmiseks.

(4)   Kooli õppekava üldosa ülesehitus:

  1. kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid;
  2. õppekorraldus – tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti, sealhulgas lisatundide kasutamine, läbivate teemade ja lõimingu rakendamine, valikainete ja võõrkeelte valik, riiklikus õppekavas sätestatud õppeainete nimetustes või õppemahtudes tehtud erisused ja erisuste tegemise põhjendused;
  3. õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, sh õppekava rakendamist toetavad tegevused, õppekäigud ja muu taoline;
  4. III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord;
  5. õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus;
  6. hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord;
  7. karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine;
  8. õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;
  9. õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted;
  10. kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

(5) Ainevaldkondade õppeainete ainekavades esitatakse õppeainete õpitulemuste ja õppesisu kirjeldused klassiti.

Ainevaldkonnakavade struktuur:

1) Ainevaldkonna nimetus.
2) Ainevaldkonna pädevus
3) Ainevaldkonna õppeained ja maht
4) Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming;
5) Üldpädevuste kujundamise võimalusi;
6) Õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega:
7) Läbivate teemade rakendamise võimalusi;
8) Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine
9) Hindamise alused
10) Füüsiline õpikeskkond

Ainekava struktuur:

  • Õppeaine nimetus
  • Aine õppe- ja kasvatuseesmärgid põhikooli lõpuks
  • Õppeaine kirjeldus
  • Õppe- ja kasvatuseesmärgid kooliastmeti
  • Õppetulemused ja –sisu klassiti
  • Hindamine, sh kujundav hindamine antud õppeaines

(6) Kooli õppekava üldosa ja ainekavad on kättesaadavad kooli kodulehel. Aineõpetaja koostab kooli õppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Töökavad on kättesaadavad e-kooli materjalide kaudu.

(7) Õppekava on väljundipõhine, see tähendab, et rõhuasetus on õppeprotsessi lõpuks omandatavate õpitulemuste/pädevuste omandamisel ja nende hindamisel. Hindamise aluseks on tasemeti kirjeldatud õpitulemustele/pädevustele toetuvad kriteeriumid, mis on eelduseks hindamise, sh kujundava hindamise rakendamiseks. Õppeprotsessi kirjeldamine toimub õpetaja töökava tasandil.

(8) Koolis lähtutakse põhimõttest, et õppekavas esitatud teemadele pühendatakse arvestatav hulk aega, lähenedes teemale mitmel viisil, nii et õpilased õpivad õpitut kasutama erinevates situatsioonides. Õpilastel lastakse demonstreerida õpitut võimalikult erinevates olukordades ja antakse soorituste kohta tagasisidet tuues välja õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning andes soovitusi edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpitulemuse omandamist.

(9) Väljundipõhine õppekava toetab mõtteviisi, mille kohaselt   keskendutakse õpitulemustele/pädevustele ning kujundavale hindamisele. Väljundipõhise õppekava mõtteviisi aluseks on mudel, milles on keskne roll üldpädevustel ja valdkonnapädevustel ning millele lisanduvad läbivad teemad. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu koolipere ühise toimimise kaudu, põhinedes lõimingul ja õpikeskkonna korraldusel.

(10) Kõik koolis tegutsevad isikud lähtuvad oma tegevuses „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 2 lõikes 3 sätestatud üldinimlikest ja ühiskondlikest alusväärtustest, milleks on ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu, vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

(11) Ainevaldkondlikud ja ainealased eesmärgid tulenevad „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 7, § 9 ja § 11 seatud taotletavatest pädevustest ja aitavad kaasa nende pädevuste saavutamisele.

(12) „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 4 lõikes 3 esitatud üldpädevused on valdkonna- ja aineülesed ja nende kujunemise tagamine õpilastel on kõigi koolis tegutsevate isikute ühine eesmärk.

(13) Õppekavas esitatud õpikäsitus vastab konstruktivistlikule arusaamisele õppimisest kui elukestvast protsessist, mille alusel õpetamine on õpilase vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna organiseerimine nii, et õpilane saavutab kavandatud õpitulemused.

(14) Kooli õppekava terviktekst sisaldab lisaks kooli õppekava üldosale ka ainekavasid. Ainekavad on koondatud ainevaldkonniti ja esitatud klassiti. Ainekavad on esitatud viisil, et aidata kaasa kujundava hindamise rakendamisele koolis ning lähtuvad väljundipõhise õppekava koostamise põhimõttest.

(15) Ainekavade esitamine ainevaldkonniti suurendab integreeritust ainete vahel, andes võimalusi valdkonnasiseseks koostööks. Ainevaldkonna pädevus saavutatakse sobiva metoodika ja õppevara valiku kaudu. Ainevaldkonna pädevusi kõrvutades saame kooliastme pädevused, mille saavutamist taotleme põhikooli lõpuks.

(16) Ainekavades esitatud õpitulemused on esitatud õppijakeskses sõnastuses ning väljenduvad õppe lõpuks omandatavates pädevustes. Õpitulemuste saavutatust tuleb õpilasel demonstreerida ning nende saavutatust hinnatakse kujundavalt ja/või kokkuvõtvalt.

  1. peatükk

Õppekava üldosa

  • Kooli eripära ja põhiväärtused

Palivere Põhikool on kogukonnas põhiharidust andev õppeasutus.

(1)       Missioon

Meie missiooniks on olla konkurentsivõimelist haridust pakkuv ja sotsiaalseid oskusi arendav kool, kus on hea õppida ja töötada.

(2)      Visioon

Haridus ja haritus kodukoolist. Peame oma ülesandeks kasvatada ja arendada ühiskonnateadlikku ja aktiivset kodanikku, kes osaleb ühiskonnaelus ning on valmis elukestvaks õppeks.

(3)       Põhiväärtused:

Hea haridus – alus edasisteks õpinguteks, tagab turvalise ülemineku ühest kooliastmest teise, võimalused igakülgseks arenguks (üldharidus, huviharidus). Hea haridus annab võimaluse loovuse arenguks, tagab elus hakkamasaamise.

Turvalisus – hooliv, toetav ja ohutu koolikeskkond, sõbralikkus, viisakas suhtlemine, tolerantsus. Eesmärgiks on koolirõõm, rahulik koolikeskkond. Turvalises koolikeskkonnas julgeb iga inimene olla avatud, öelda välja oma mõtteid, julgeb ka eksida ning selle kaudu õppida.

Koostöö ja vastutustunne – oma töö ja tegevuse eest vastutavad nii õpilased kui ka õpetajad. Kohusetunne, vastutustunne ja koostöö on edu aluseks õppetöös, iga õpilase arengus.

Traditsioonide austamine – meie koolil on välja kujunenud traditsioonid, mida me alal hoiame ja pühaks peame. Lisaks sellele austame nii kodukoha kui ka Eesti riigi kultuuripärandit, traditsioone.

(4) Koolis toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Koolis luuakse tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

(5) Koolis kujundatakse õpilaste väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

(6)       Olulised põhiväärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

(7)       Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

  • Õppe- ja kasvatuseesmärgid

(1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.

(2) Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.

(3) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

(4) Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.

(5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.

(6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.

(7) Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.

2.3. Pädevused ja nende kujundamine

(1) Pädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida.

(2) Kooli õppekavas eristatakse üldpädevusi, valdkonnapädevusi ja kooliastmetes taotletavaid pädevusi.

(3) Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös.

(4) Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:

  1. kultuuri- ja väärtuspädevus
  2. sotsiaalne ja kodanikupädevus
  3. enesemääratluspädevus
  4. õpipädevus
  5. suhtluspädevus
  6. matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus
  7. ettevõtlikkuspädevus
  8. digipädevus

(5) Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline tegevus. Valdkonnapädevuste kirjeldused on esitatud ainevaldkondade kavades.

(6) Kooliastmetes taotletavad pädevused kirjeldavad kokkuvõtvalt õpilase arengut eakohaste üldpädevuste ja valdkonnapädevuste ning õpitulemuste omandatuse kaudu.

(7) Ainekavades esitatakse osaoskuste või õppeteemade kaupa taotletavad õpitulemused, mis toetavad kooliastmete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamist ja valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakute saavutatuse kohta antakse õpilasele suulist kirjeldavat tagasisidet.

(8) Pädevuste kujundamine kooliastmeti

Õppekava üldosas käsitletakse pädevuste kujundamist kooliastmeti ja koolis toimuvate ürituste, tunniväliste tegevuste jm kaudu. Ainevaldkondade üldosades käsitletakse pädevuste kujundamist vastavas ainevaldkonnas tervikuna ja õppeaineti.

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;

  • peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist;
  • on viisakas, täidab lubadusi;
  • teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;
  • oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
  • teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
  • käitub loodust hoidvalt;
  • austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
  • oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest.
  • hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena;
  • väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
  • tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
  • väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
  • väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest.
  • tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlblus-põhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
  • tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
  • mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutus-tundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
  • suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist.

Väärtuspädevuse kujundamise aspektid Palivere Põhikoolis:

  • Koolis määratletakse ja sõnastatakse kooli põhiväärtused meeskonnatööna, kaasates õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid. Kooli põhiväärtused on igapäevaselt nähtaval ning erinevaid töövorme kasutades kavandab klassijuhataja iga-aastaselt õpilastega nende läbiarutamise.
  • Õpilastega arutletakse ainetundides erinevate väärtuste üle: elu kui väärtus, head suhted, ausus, teiste austamine, kodumaa ja kodukoht, sallivus jms.
  • Õpetaja ülesanne on õpilastele eakohaselt tundides läbi arutada päevakajalised sündmused või ühiskonnas ja maailmas esiplaanil olevad aktuaalsed küsimused. Arutelusid läbi viies peab õpetaja käsitlema mingi sündmuse, nähtuse või seisukoha erinevaid tahke, demonstreerides sallivuse aluseks olevat mõtteviisi: igal nähtusel on vähemalt kaks põhjendust, igal sündmusel on vähemalt kaks tõlgendust, igal seisukohal on vähemalt üks vastandseisukoht.
  • Koolis keskendutakse teiste loomingu väärtustamisele eelkõige õpilaste suutlikkuse kujundamise kaudu vältida plagiaati esitluste, referaatide vm koostamisel. Korrektse viitamissüsteemi kasutamist erinevate tööde koostamisel kujundavad ja nõuavad kõik õpetajad alates esimesest kooliastmest.
  • Koolis kujundatakse õpilaste ilumeelt ühelt poolt koolis valitseva esteetilise keskkonna kaudu. Teisalt järgitakse põhimõtet: teistele esitatud kirjalik töö peab alati olema korrektselt ja esteetiliselt vormistatud.
  • Koolis korraldatakse huvitegevuse kaudu õpilastes kultuuritunnetuse ja –huvi kujunemist: Eesti Kontserdi koolikontserdid (klassikaline muusika, rahvamuusika, erinevad muusikainstrumendid jms), kutseliste teatrite külastused, kultuurivaldkonna huviringid (rahvatants, koorilaul, Haapsalu muusikakooli puhkpilliosakonna tegevus, käeline tegevus jms), koolikontserdid (jõulu-, kevadkontsert, isetegevuskonkursid). Kooliürituste kaudu õpitakse väärtustama kaasõpilaste esinemist, esinejatesse lugupidavalt suhtuma. Looduse väärtustamiseks korraldatakse looduspäevi koostöös Silma keskusega, RMK Matsalu ja Nõva keskustega jt institutsioonidega.

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

  • oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas;
  • teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema;
  • oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
  • peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
  • oskab arvestada erinevate inimeste vajadustega, õigustega;
  • on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
  • esitab ja kaitseb oma seisukohti, on tolerantne teiste arvamuste suhtes;
  • austab ühiskonnas esinevat mitmekesisust;
  • oskab end määratleda kui Euroopa Liidu kodanikku.

Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamise aspektid Palivere Põhikoolis:

  • Vastutustunde kujundamine toimub koolis eelkõige kokkulepete sõlmimise ja kokkulepetest kinnipidamise jälgimise teel. Kokkulepete saavutamine tähendab osapoolte ärakuulamist ja üksteisega arvestamist (mõistmist, kas kokkulepet on võimalik täita) ning kõigi osapoolte nõustumist kokkuleppega. Oluline roll on selle juures õpetajatel asjakohases suhtlemises ja kannatlikkusel asju läbi rääkida ning järjekindluses kokkulepetest kinnipidamist jälgida.
  • Demokraatliku mõtteviisi kujundamine õpilastes toimub igapäevase õppe- ja kasvatusprotsessi korralduse kaudu. Õppeprotsessi kavandamine on avalik, st õpilased peavad veerandi või kursuse alguses teadma, mida õpitakse, millised on oodatavad õpitulemused, kuidas toimub hindamine ning millised on hindamiskriteeriumid. Kõik muutused õppeprotsessi käigus arutatakse õpilastega läbi. Välistatud on ootamatud kokkuvõtvad hindamised (tunnikontrollid, kontrolltööd).
  • Kehtestatud reeglite järgimisel näitavad õpetajad õpilastele ise eeskuju. Õpilastelt nõutakse nende reeglite täitmist, mida õpetaja ka ise täidavad (vt kooli kodukord).
  • Õpilasi käsitletakse õppeprotsessis partneritena, õpetajad võtavad vähemalt õppeaasta lõpus neilt tagasisidet õppeprotsessi läbiviimise kohta.
  • Eraldi tähelepanu pööratakse kõikides õppeainetes õpilaste koostööoskuste arendamisele meeskonnas töötamisel. Kui õpetaja on planeerinud õppemeetodina kasutada rühmatööd, siis peale selle läbiviimist järgneb rühmatöö tulemuste arutelu samuti arutelu rühma kui meeskonna toimimise teemal ning tehakse järeldused edaspidiseks.
  • Koolis arendatakse õpilastes sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujunemist õpilasomavalitsuse tegevuse kaudu: oluliste koolidokumentide arutelu (õppekava, arengukava, kodukord jms). Õpilastel on võimalus osaleda maakonna noortekogude tegevuses. Õpilastel on võimalik algatada ja läbi viia erinevaid õpilasüritusi, pöörduda probleemide lahendamiseks ja ettepanekute tegemiseks kooli juhtkonna, õpetajate ja teiste kooli töötajate poole.
  • Õpilaste hulgas viiakse läbi rahuloluküsitlusi, õpetajate tegevuse hindamist, tagasiside andmist.

3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme.

  • tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
  • oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada;
  • oskab koostada päevakava ja seda järgida;
  • hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
  • oskab oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
  • teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
  • väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
  • on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
  • mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enese-arendamisele;
  • väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne.

Enesemääratluspädevuse kujundamise aspektid Palivere Põhikoolis: 

  • Kõikides õppeainetes kujundatakse õpilaste enesehindamise oskust, mille kaudu õpilased õpivad määratlema enda tugevaid ja nõrku külgi ning kavandama parendustegevusi.
  • Õpilastega läbiviidavate arenguvestlused põhinevad õpilaste eneseanalüüsil, mille aluseks on õpilase eneseanalüüs, enesehindamine või õpimapp.
  • Õpilaste poolt koostatud kirjalikele töödele (kirjandid, arvestuslikud tööd referaadid jms) antakse kirjalikku või suulist tagasisidet soorituse tugevuste ja nõrkuste kohta: lisamärked ülesannete juures, analüüs erinevatest aspektidest (õigekiri, sisu, vormistus jne). Tagasisidet võib saada eelnevalt teada olevate kindlate kriteeriumide (hindamismudelite) põhjal õpetajalt, kaaslastelt või ka eneseanalüüsi korras.
  • Õpilased osalevad spordiüritustel, teadvustamaks ja hindamaks oma kehalisi võimeid.
  • Kool osaleb tervist edendavate koolide liikumises, mille kaudu propageeritakse tervislikke eluviise, liikumist, turvalist tegutsemist veebikeskkondades jne.
  • Õpilasi suunatakse osalema nii kooli korraldatud kui ka koolivälises ringitegevuses vaba aja sisustamiseks, mitmekülgsete huvide kujunemiseks.

4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust.

  • suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta);
  • oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada;
  • oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
  • oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
  • oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada;
  • oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
  • oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi.

 Õpipädevuse kujundamise aspektid Palivere Põhikoolis:

  • Kõikides õppeainetes keskendutakse ühe olulisema õpipädevuse komponendi, funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele. Eelkõige kujundatakse õpilastel oskusi leida informatsiooni teatmikest (sh elektroonilised teatmikest). Õpikut käsitletakse koolis ühe teatmeteoste liigina. Järgitakse põhimõtet, et sõltuvalt töö iseloomust võivad õpilased hindeliste tööde tegemisel kasutada õpetaja loal õppematerjale ja elektroonilisi vahendeid.
  • Õpiraskuste esinemisel koostatakse esmase õpiabimeetmena õpilase ja õpetaja koostöös õpilasele kirjalik individuaalne arenguplaan raskustest ülesaamiseks. Individuaalne arenguplaan on õpilase ja õpetaja vabatahtlik kokkulepe ja on suunatud õpetaja konsultatsiooniaja tulemuslikumaks ärakasutamiseks.
  • Õpilast suunatakse korraldama oma õpitegevust (nt e-kool, päevikud, õpingute planeerimine, õppematerjalide olemasolu, e-kooli materjalid, valikute tegemine tulemuste saavutamiseks, vastutus tehtud valikute osas).
  • Õpilastele tutvustatakse õppetegevuse kaudu erinevaid õpistrateegiaid (nt lugemistehnikad, peastarvutamine, memotehnikad, jms).
  • Õpilasi suunatakse kasutama veebipõhiseid õppematerjale iseseisvaks õppimiseks, enesetäienduseks.
  • Õpilasi suunatakse osalema teaduskoolide tegevuses, olümpiaadidel, erinevatel konkurssidel, õpetajad toetavad ja juhendavad õpilasi võimete väljaselgitamisel, arendamisel.
  • 9. klassi nõustatakse koostöös Rajaleidja keskuse spetsialistidega valiku tegemisel õpingute jätkamiseks.

5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt.

  • suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet ja suuliselt ja kirjalikult esitada;
  • mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid õpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase.
  • oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta;
  • oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
  • tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlus-olukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
  • suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
  • valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
  • oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste.

 Suhtluspädevuse kujundamise aspektid Palivere Põhikoolis:

  • Koolis järgitakse korrektset keelekasutust: ainetundides ja tunnivälises tegevuses, omaloomingutöödes, stendidel, kooli kodulehel ja kooli dokumentatsioonis.
  • Korraldatakse ja osaletakse omaloomingukonkurssidel, õpilaskonverentsidel. Õpilased esinevad kooli üritustel ja aktustel või väljaspool kooli toimuvatel üritustel. Klassiõhtud ja koolipeod pakuvad õpilastele erinevaid võimalusi arendada väljendusoskust, esitada ja põhjendada seisukohti. Tundides valminud ühistööd on välja pandud kogu koolile vaatamiseks/lugemiseks.
  • Kooli stendidele pannakse üles õpilastele suunatud teabe – ja tarbetekstid.
  • Koolis on võimalik kasutada õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni. Õpetajad suunavad õpilasi neid järjekindlat kasutama.
  • Koolis tähistatakse emakeelepäeva, osaletakse omaloomingu- ja etluskonkurssidel.
  • Eraldi tähelepanu pööratakse õpilaste esinemisalase pädevuse kujundamisele. Järgitakse kahte peamist printsiipi: esinemine klassi ees on õpilasele vabatahtlik ja õpilane peab saama enne esinemist õpetaja poolset juhendamist ning pärast esinemist personaalset tagasisidet. See, kas õpilased on valmis vabatahtlikult klassi ees esinema, sõltub eelkõige sellest, millise vaimse ja sotsiaalse keskkonna õpetaja on suutnud luua.
  • Õpilastel kujundatakse oskused anda kaasõpilastele ja õpetajatele konstruktiivset kirjalikku ja suulist tagasisidet. Tagasiside andmine toimub õpetaja juhendamisega ning järgitakse konstruktiivse tagasiside andmise reegleid.

6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

  • arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades.
  • oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
  •  on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
  • suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamise aspektid Palivere Põhikoolis:

  • Maakondlikud ja vabariiklikud õpilastööde näitused.
  • Õppetegevusse kaasatakse digitehnoloogiat, erinevaid arvutiprogramme. I klassi õpilastel on võimalus osaleda arvutiringi tegevuses.
  • Võimalusel kaasatakse õppetegevusse TÜ teadusbuss, külastatakse muuseume (tervishoiumuuseum, AHHAA-keskus, loomaaed jms)
  • Õpilasekskursioonide, õppekäikude jm raames tutvustatakse ja suunatakse mõistma ning väärtustama Eesti loodust.
  • Kool osaleb projektis „Tere, kevad!“.
  • Koolivälist õppetegevust tehakse koostöös RMK Nõva ja Matsalu looduskeskustega, Silma õpikojaga.
  • Koolis tegutsevad teadusring ja robootikaring.
  • Kool osaleb loodusteemalistel maakondlikel ja vabariiklikel üritustel ja konkurssidel: viktoriinid (nt RMK metsaviktoriin), teabepäevad jne
  • Kool osaleb matemaatikaalastel maakondlikel ja vabariiklikel õpilaskonkurssidel: pranglimine, Känguru, Nuputa, olümpiaad jm.
  • Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu matemaatiliste esitusviiside (näiteks diagrammid) kasutamisele oma aines. Eraldi pööravad kõik õpetajad tähelepanu oma ainest ja õpilaste vanusest tulenevalt statistiliste andmetöötluse erinevatele meetoditele.

ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

  • on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.
  • oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
  • oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada;
  • on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
  • suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada.

Ettevõtlikkuspädevuse kujundamise aspektid Palivere Põhikoolis:

  • Ettevõtlikkuspädevuse aluseks on õpilastes initsiatiivikuse arendamine (valmisolek õppima asuda, tööga iseseisvalt alustada, probleemi märgata, sõnastada ja lahendusi otsida.
  • Tundides kasutatakse kogemusõppel põhinevaid aktiivõppe meetodeid, mis võimaldavad simuleeritud olukordades ennast proovile panna ja õpitud teadmisi ja oskusi rakendada.
  • Õppeprotsessis kavandatakse ühe aine piires kui ka õppeainete vahelisi projektipõhiseid õppemeetodeid, kus õpilased peavad meeskonnana saavutama tulemused.
  • Tunnivälised üritused kavandatakse projektipõhisena, kuhu kaastakse õpilased ning järgitakse kõiki projektijuhtimise reegleid.
  • Õpilased teevad õpilasesinduse ja juhtkonnaliikmete kaudu ettepanekuid koolitöö korraldamiseks.
  • Õpilastel on õigus ürituste algatamiseks ning nad saavad õpetajatelt nende läbiviimiseks tuge.
  • Koolis korraldatakse koostööoskuse kujunemiseks erinevaid tegevusi meeskonnana, sh õpilastest moodustatud meeskondadena.
  • Ettevõtlikkuspädevuse kujundamiseks tehakse koostööd innovatsioonikeskusega

8) digipädevus –  suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus

  • oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
  • oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
  • kasutab arvutit teadlikult õppetöös;
  • saab iseseisvalt hakkama eestikeelsete arvutiprogrammide või simulatsioonide kasutamisega;
  • suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
  • on teadlik riigi ja kohaliku omavalitsuse e-teenustest, teab, kuidas neid kasutada;
  • kasutab teadlikult juhendamisel robootikavahendeid õppetöös.

Digipädevuse kujundamise aspektid Palivere Põhikoolis:

  • Digipädevuse kujundamiseks õpivad 2. – 5. klassi õpilased informaatikat (1 tund nädalas).
  • Kool kasutab Stuudiumi, tutvustab erinevaid Stuudiumi võimalusi vanematele ja õpilastele.
  • Kool osaleb projektis „Targalt internetis“ ning toob projekti raames kooli erinevaid spetsialiste.
  • Digipädevuse kujundamine toimub kõigis õppeainetes: sõnaraamatute kasutamine, loodusainete katsed, videod erinevatest loodusnähtustest, autorikaitse järgimine, suhtlemine sotsiaalvõrgustikes, interneturvalisuse järgimine jne.
  • Õppetöös kasutatakse digitehnoloogia võimalusi.
  • Õpetajad kasutavad vastavalt kooli võimalustele e-tundi, e-õpikuid ja e-töövihikuid jm vahendeid.
  • Õpetajad viivad koostöös õpilastega läbi digipäeva, kus rakendatakse erinevaid seadmeid ja e-võimalusi.
  • Õpetajad kasutavad võimalusel tundide läbiviimiseks kooli soetatud robootika vahendeid.
  • Kooli juhtkond koostab projekte Progetiigri vahendite kasutamiseks, et soetada koolile robootika ja digitehnoloogi avahendeid;
  • Õpetajate digipädevuse parendamiseks osalevad õpetajad HITSA jt IKT-alastel koolitustel, arvutiringis.
  • Üldpädevuste kirjeldamine ainekavades
  • Kooli õppekava üldosas määratletud üldpädevuste põhjal detailiseeritakse omakorda üldpädevuste kujundamine kooli õppekava ainekavades.
  • Ainekavades kirjeldatakse täpsemalt, kuidas kavatsetakse üldosas määratletud põhimõtteid (rõhuasetused üldpädevuste kujundamisel) rakendada õppaine tasandil.
  1. Õppimise käsitus ja õppekeskkond

3.1. Õppimise käsitus

(1) Õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes. Konkreetsemalt tähendab see selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Kogemusi omandades muutub õpilase käitumine eesmärgipärasemaks. Õppekeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe- ja kasvatustegevusega ning õppekeskkonnaks on ka kodu ja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus. Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus.

(2) Õppekavas mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.

  • Õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks.
  • Õpet kavandades ja ellu viies:
  • arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;
  • arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
  • võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
  • kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
  • luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane);
  • kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet, avastusõppe põhimõtteid jms);
  • kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;
  • kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.

(5) Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandab põhikool kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus.

(6) Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab põhikool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.

3.2. Õppekeskkond

(1) Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

(2) Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.

(3) Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

  • osaleb kogu koolipere;
  • luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
  • koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
  • jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
  • märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;
  • välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
  • ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
  • luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
  • luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
  • luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
  • korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
  • korraldatakse koolielu, lähtudes rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.
  • Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et:
  • kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
  • õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
  • kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
  • ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
  • kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
  • on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.

(5) Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

Palivere Põhikoolil on traditsiooniks saanud õpet korraldada kooli ümbruses looduskesk-konnas, Palivere raamatukogus, Palivere ettevõtteid kaasates, Silma looduskeskuses, Nõva RMK-s jm.

  1. Õppe- ja kasvatustegevuse rõhuasetused kooliastmeti

4.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes

(1) Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega.

Esimeses kooliastmes keskendutakse:

  1. kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
  2. positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
  3. õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
  4. eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
  5. põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
  6. õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õigeaegse õpiabi pakkumisele.

(2) Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.

(3) Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla ka üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe kombineeritud varianti. Õpetaja võib kasutada avastusõppe metoodikat.

4.2. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes

(1) Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.

Teises kooliastmes keskendutakse:

  1. õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
  2. huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
  3. õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
  4. õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

(2) Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

4.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes

Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida.

Kolmandas kooliastmes keskendutakse:

  1. õpimotivatsiooni hoidmisele;
  2. õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
  3. erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
  4. pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
  5. õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
  6. õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

III kooliastme õpilastel on vajadusel võimalik saada ka õpiabi, logopeedilist abi jms.

 Õppe- ja kasvatustöö korraldus ning ajakasutus

 Õppe- ja kasvatustöö korraldamisel lähtub kool kehtivatest seadustest, õpilase vajadustest, huvigruppide ootustest ning õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest. Õppeaasta pikkuse, õpilaste nädalakoormuse ja tunnijaotusplaani koostamisel võetakse aluseks „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ sätestatud nõuded. Palivere Põhikooli I – III kooliastmes toimub õppetöö traditsioonilise aineõppena. Lisaks tavapärasele õppetööle toimuvad üldjuhul üks kord õppeveerandis õppeaineid lõimivad projektipäevad (õuesõpe, avastusõpe, uurimuslik õpe, muuseumiõpe, ekskursioonid, õppekäigud jne). Õppetöö koolis toimub ainetundides eesti keeles, v.a A ja B võõrkeeles, kus kasutatakse valdavalt inglise ja vene keelt.

5.1. Õppe- ja kasvatustöö korraldus I kooliastmes

 Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilase kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku   kujunemine   edasiseks   edukaks õppetööks. Esimeses kooliastmes kasutatakse traditsioonilise õppe põhimõtteid, suurt tähelepanu pööratakse avastus- ja aktiivõppele. Selle kaudu saavutatakse õpilase aktiivne osavõtt õppetööst, väärtustatakse suhtlemis- ja koostööoskust ning iseseisvat otsustusvõimet. Õppeprotsessi käigus kujundatakse õpilasel esmased õpiharjumused ja -oskused, keskendutakse heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele. Õpetaja olulisim ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine, õpiraskuste äratundmine ning vajadusel tugisüsteemide ja õpiabi pakkumine.

I kooliastme tunnijaotusplaanis on järgmised kohustuslike õppeainete lisatunnid ja koolipoolsete valikainete tunnid nädalas:

I klass eesti keel 1
loodusõpetus 1
II klass matemaatika 2
informaatika 1
III klass matemaatika 1
informaatika 1
kehaline kasvatus 1

5.2. Õppe- ja kasvatustöö korraldus II ja III kooliastmes

 Teises kooliastmes on oluline toetada õpilase õpihuvi, õpimotivatsiooni ja õpioskuste kujunemist, ära tunda ja arendada õpilase erivõimeid ja huvisid, pakkuda õpiraskustega õpilasele õpiabi.

Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotluseks   aidata   õpilasel   kujuneda vastutustundlikuks ühiskonnaliikmeks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tuleb ning suudab oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Õpipädevuse seisukohalt on oluline õpi- motivatsiooni hoidmine, erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamine, uurimuslik õpe ja enesekontrollioskuse arendamine. Kool toetab õpilast tema edasiste õpingute ja kutsevaliku tegemisel. II ja III kooliastmes kasutatakse aineõpetuse põhimõtteid.

II ja III kooliastme tunnijaotusplaanis on järgmised kohustuslike õppeainete lisatunnid ja koolipoolsed valikainete tunnid nädalas:

IV klass A-võõrkeel (inglise keel) 1
informaatika 1
V klass A-võõrkeel (inglise keel) 1
matemaatika 1
muusika 1
kunstiõpetus 1
informaatika 1
VI klass B-võõrkeel (vene keel) 1
matemaatika 1
VII klass bioloogia 1
geograafia 1
VIII klass matemaatika 1
IX klass matemaatika 1

 5.3. Tunnijaotusplaan

 Õppeaine 1. Sh LT* I ka 4. 5. 6. Sh LT* II ka 7. 8. 9. Sh LT* III ka
1) eesti keel 7 7 6 1 20 5 3 3 11 2 2 2 6
2) kirjandus 2 2 4 2 2 2 6
3) A-võõrkeel (inglise keel) 3 3 4 4 3 2 11 3 3 3 9
4) B-võõrkeel (vene keel) 4 1 4 3 3 3 9
5) matemaatika 3 5 5 3 13 5 5 5 2 15 5 5 5 2 15
6) loodusõpetus 2 1 1 1 4 2 2 3 7 2 2
7) geograafia 2 2 2 1 6
8) bioloogia 2 2 2 1 6
9) keemia 2 2 4
10) füüsika 2 2 4
11) ajalugu 1 2 3 2 2 2 6
12) inimeseõpetus 1 1 2 1 1 2 1 1 2
13) ühiskonnaõpetus 1 1 2 2
14) muusika 2 2 2 6 2 2 1 1 5 1 1 1 3
15) kunsti- ja tööõpetus 3 3 3 9
16) kunstiõpetus 2 2 1 2 5 1 1 1 3
17) käsitöö ja kodundus; tehnoloogiaõpetus 1 2 2 5 2 2 1 5
18) kehaline kasvatus 3 3 3 1 9 3 3 2 8 2 2 2 6
19) informaatika 1 1 2 2 1 1 2 2
Maksimaalne nädalakoormus 20 23 25 8 25 28 30 10 30 32 32 4

*Sh LT – sealhulgas lisatunnid

5.4. Võõrkeelte valik

  • Palivere Põhikoolis õpetatakse A-võõrkeelena inglise keelt ja B-võõrkeelena vene keelt. Võõrkeelte valik tuleneb lastevanemate ja õpilaste soovist ning kooli varasemast võõrkeelte valikust.
  • Õpilasele, kelle võõrkeelte valik erineb koolis pakutavast, korraldatakse individuaalset õpet, kui koolis on vastava aine õpetamiseks vajalikud ressursid (aineõpetaja, finantsvõimalused).

Lisatundide ja valikaine valimise põhimõtted

Aluseks võttes põhikooli riikliku õppekava pädevused, läbivad teemad ja Palivere Põhikooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgid, on tunnijaotusplaani lisatud järgmistele õppeainetele lisatunnid:

1) Eesti keel

Õpioskuste, peamiselt lugemisoskuse ja teksti mõistmise kujunemiseks varases koolieas on I kooliastmes lisatud 1 tund. Lugemisoskus on kõigi teiste õppeainete alusoskus, teksti mõistmine paneb aluse edasisele õpijõudlusele. Emakeele süvendatud õppimine paneb aluse üldise õpipädevuse kujunemisele (hankida õppimiseks vajaminevat teavet), suhtluspädevuse kujunemisele (suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt) ja väärtuspädevuse kujunemisele (suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandi väärtustamine) erinevate tekstide lugemise kaudu.

2) Võõrkeeled

Võõrkeeleoskuse paremaks omandamiseks on II kooliastmes lisatud 2 tundi: 4. klassis 1 lisatund ja 5. klassis üks lisatund A-võõrkeelt (inglise keel). II kooliastmes 6. klassis on lisatud 1 lisatund B-võõrkeelt (vene keel). Sellega tagatakse võõrkeele omandamiseks alusoskused: lugemisoskus (slaavi tähestik, sõnarõhud jms), kirjutamisoskus (tähekujud, õigekiri), võõrkeeles suhtlemise oskus. Lisatundidega antakse ka võimalus rakendada mängulisi elemente, arendada digipädevust.

3) Matemaatika

Matemaatilise pädevuse kujundamiseks on I kooliastmes lisatud 3 tundi, II ja III kooliastmes 2 tundi. Matemaatilise pädevuse kui ühe olulise aluspädevuse kujundamine lisatundide kaudu paneb aluse loogilisele mõtlemisele, probleemide lahendamisele. Õpilastel peab kujunema suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades.

4) Loodusained

Loodusainetest on lisatunnid järgmised: I kooliastmes 1 tund loodusõpetust (1. klass), III kooliastmes 1 tund bioloogiat ja 1 tund geograafiat (7. klass) Loodusainete lisatundide eesmärgiks on õpioskuste kujundamine. Oluline on, et õpilane tajuks ja väärtustaks oma seotust loodusega, teiste inimestega, mõistaks inimese ja keskkonna seoseid, suhtuks vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes. Pädevuste kujundamisel on oluline, et põhikooli lõpetaja oskaks esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi. Lisatunnid III kooliastmes võimaldavad läbi viia pikemaajalisi õppeülesandeid (sealhulgas uurimuslikke õppeülesandeid). Need on aluseks lõimiva töö edukaks koostamiseks ja kaitsmiseks 8. klassis.

5) Loovusained

Arendamaks õpilaste loovust ja toetamaks kõikide õpilaste edukat loovtöö koostamist III kooliastmes, on 5. klassi tunnijaotusplaani lisatud 1 muusika- ja 4. ning 5. klassi 1 kunstiõpetuse tund.

6) Kehaline kasvatus

Väärtustamaks tervist ja aktiivset liikumist, on I kooliastmes lisatud 1 kehalise kasvatuse tund 3. klassi. Kehalisel kasvatusel on oluline roll läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpetamisel, sotsiaalsete suhete kujundamisel.

7) Informaatika

Toetamaks läbivat teemat „Teabekeskkond”, kujundamaks õpilastes digipädevust, oskust kasutada arvutit ja internetti ja valmistamaks õpilasi ette loovtööde vormistamiseks 8. klassis, on 2., 3., 4. ja 5. klassi tunnijaotusplaani lisatud informaatika valikkursus. Informaatika valikkursusel osalevad kõik antud klasside õpilased. Informaatikal on oluline roll õpilaste turvalise käitumise ja tegutsemise kujundamisel internetis.

  1. Läbivad teemad

(1) Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

(2) Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:

  • õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
  • aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
  • valikainete valikul – valikaine „Informaatika“ toetab läbivate teemade taotlusi;
  • läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
  • korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

(3) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:

1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;

Õpilast suunatakse:

  1. teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele ning kutseplaanide konkreetsemaks muutumisele;
  2. arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö- ja otsustamisoskusi ning teabega ümberkäimise oskusi;
  3. arendama oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies süsteemselt;
  4. kujundama valmisolekut elukestvalt õppida ja kutseotsuseid teha ning tundma haridus- ja koolitusvõimalusi;
  5. tutvuma erinevate ametite ja elukutsetega, nende arenguga minevikus ja tulevikus, tundma õppima töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kodukoha majanduskeskkonda.

Läbiva teema käsitlemine I kooliastmes aitab õpilasel kujundada positiivset hoiakut õppimisse ning toetab esmaste õpioskuste omandamist. Mänguliste tegevuste abil aidatakse õpilasel kujundada ning õppida tundma ennast ja lähiümbruse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid.

Läbiva teema käsitlemine II kooliastmes keskendub õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma huvide ja võimete tundmaõppimisele ning arendamisele.

Eesmärk on aidata õpilasel kujundada põhilisi õpioskusi, empaatiavõimet ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. Õpilasele tutvustatakse erinevaid elukutseid ja töid ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega.

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes keskendub õpilase võimete, huvide, vajaduste ja hoiakute teadvustamisele, õpioskuste arendamisele ning esmaste kutsevalikutega seostamisele. Õpilasi juhitakse mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele ning arutlema, millised eeldused ja võimalused on neil olemas, et oma soove ellu viia. Tähtis on käsitleda töö ja kutsega seotud stereotüüpseid suhtumisi kriitiliselt, et need ei muutuks õpilase tulevikuväljavaadete piirajateks. Õpilasi teavitatakse erinevatest tööharjutamise võimalustest ning julgustatakse neid kasutama. Õpilasele vahendatakse teavet edasiõppimisvõimaluste kohta ning luuakse võimalus saada kutsenõustamist.

Karjääri planeerimiseks teeb Palivere Põhikool koostööd Läänemaa Rajaleidja keskusega, kasutame ka teisi kooliväliseid võimalusi elukestva õppe ja karjääri valdkonnast (SEB rahatarkuse päev jms)

2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

Õpilast suunatakse:

  1. aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest;
  2. aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest;
  3. väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;
  4. arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusi keskkonnaprobleemidele;
  5. võtma vastutust jätkusuutiku arengu eest, kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise;
  6. hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimisvalikuid ja eluviisi.

Läbiva teema käsitlemine I kooliastmes tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada.

Läbiva teema käsitlemine II kooliastmes keskendub peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemisele. Arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ja lahendamises ning kujundatakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt. Läbiva teema käsitlemiseks kasutame ka kooliväliseid võimalusi: projektid, konkursid, looduskeskuste pakutavad projektid, rändnäitused jms.

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes keskendub kohalike ning globaalsete keskkonna- ja inimarenguprobleemide käsitlemisele. Eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, rühmatööd, juhtumiuuringud, arutelud ning rollimängud. Õpitavad teadmised, oskused ja hoiakud loovad eeldused vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks oma elukeskkonda ning eetiliste, moraalsete ja esteetiliste aspektide arvestamiseks igapäevaelu probleemide lahendamisel. Õpilasi suunatakse tajuma oma rolli keskkonna jätkusuutlikkuse tagamisel: elektrienergia säästmine koolimajas ja kodus, taaskasutuse võimaluste propageerimine jne.

3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;

Õpilast suunatakse:

  1. väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist;
  2. olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama;
  3. tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi;
  4. mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektori seoseid ning toimimist;
  5. mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides;
  6. mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusse ja selles osalemisse.

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on keskne saada koostöö ja ühiste otsuste tegemise kogemusi. Selle viisid on õpilaste vabatahtlik tegevus, nt talgutöö, ühisürituste korraldamine vms. Lähtudes paikkonna võimalustest, tutvustatakse õpilasele kodukandi ettevõtteid, noorteühinguid ja teisi vabatahtlikke organisatsioone või huvirühmi, kes korraldavad kogukonnas üldkasulikke tegevusi, milles õpilased saavad osaleda.

Läbiva teema käsitlemisel II kooliastmes on oluline toetada õpilase initsiatiivi ning pakkuda talle võimalusi ja abi ühisalgatusteks. Õpilasi innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi. Oluline on suunata õpilasi leidma jõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi ning aidata neil kogeda koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust.

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes keskendub ühiskonna eri sektorite (avaliku, tulundus- ja mittetulundussektori) toimimisele ning nende seostele. Tähtsal kohal on riigi demokraatliku valitsemise korraldus ning üksikisiku või huvirühma osalemis- ja mõjutamisvõimalused kohaliku ja ühiskonna tasandi otsuste tegemisel. Kodanikualgatuse ning vabatahtlikuna tegutsemise mõistmiseks ja motiveerimiseks ning ettevõtlikkuse arendamiseks tutvustatakse õpilasele võimalusi osaleda tegevustes paikkonna hüvanguks ning teda julgustatakse neis tegevustes osalema.

4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;

Õpilast suunatakse:

  1. mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana;
  2. mõistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsust ühiskonna jätkusuutlikkuse kujundajana;
  3. olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse, taunima diskrimineerimist;
  4. tundma õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripära, toetudes ühelt poolt erinevates õppeainetes õpitule ning seda üldistades, teiselt poolt ka omaalgatuslikult loetule, nähtule ja kogetule;
  5. teadvustama ning tundma õppima mineviku ja nüüdisaja ühiskondade kultuurilist mitmekesisust;
  6. omandama teadmisi kultuuride (sealhulgas eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikku rikastavate mõjutuste kohta.

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on oluline pakkuda õpilasele võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilasel aidatakse jõuda mõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. Õppe ja kasvatusega kujundatakse meie kultuuriruumis üldiselt tunnustatud käitumisharjumusi, toetatakse uudishimu uue ja erineva suhtes ning positiivset suhtumist sellesse. Õpilaste erinevaid kogemusi kokku viies saavutatakse üldpilt oma kultuurist ja selle kokkupuudetest teiste kultuuridega.

Läbiva teema käsitlemisel II kooliastmes on tähtis kujundada positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja inimeste suhtes ning vältida eelarvamusliku suhtumise kujunemist. Õpitakse respekteerima erisusi ja hindama neid kui kultuurilist mitmekesisust ning kultuuride vastastikuse rikastamise vahendit. Õppes ja kasvatuses leitakse võimalusi, kus õppija saab rakendada oma teadmisi ja oskusi omakultuuri tutvustamiseks näiteks koolide ja rahvusvaheliste projektide kaudu.

Läbiva teema käsitlemisel III kooliastmes on keskne aidata õpilasel mõista, et omaenda tugev kultuuriline identiteet toetab teda teistes kultuurides orienteerumisel. Õpilasele pakutakse erinevaid võimalusi omandada kogemusi ning süvendada teadmisi teistest kultuuridest, saada elamusi erinevatest kunsti- ja kultuurivaldkondadest, sealhulgas võimalust kaasa lüüa kohalike kultuurisündmuste ettevalmistamises ja läbiviimises.

5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

Õpilast suunatakse:

  1. mõistma vahetu ja vahendatu sarnasusi ning erinevusi;
  2. valima sobivat suhtlusregistrit ning sidekanalit olenevalt olukorrast ja vajadusest;
  3. määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet;
  4. kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid ja teabekeskkondi;
  5. arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust.

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on keskmes õpilase igapäevane teabekeskkond. Õpetaja abil ja kaaslaste toel harjutakse kirjeldama oma tegevust teabekeskkonnas. Õpilane õpib mõistma temale suunatud teadete suhtluseesmärki ning eristama olulisi teateid ebaolulistest. Samuti harjub õpilane mõistma, millised seaduspärasused kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas internetis. Läbiva teema rõhuasetused toetavad I kooliastmes inimeseõpetuse, emakeele ning teiste õppeainete kaudu toimuvat suhtlemisoskuste kujundamist. Õpilase eakohast meediakasutust arvestades pööratakse rohkem tähelepanu visuaalsele meediale ning visuaalse teksti analüüsile.

Läbiva teema käsitlemisel II kooliastmes on käsitluse keskmes avalikus ja privaatses ruumis toimimise seaduspärasused ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimine.

Õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi. Teise kooliastme jooksul harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki, hindama selle kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet.

Läbiva teema käsitlemisel III kooliastmes õpitakse mõistma ja analüüsima meedia rolle ühiskonnas, sealhulgas majanduselus, ning kasutama meediat teabeallikana. Senisest olulisemaks muutub teabe usaldusväärsuse kriitiline hindamine, kuna õpilane hakkab leitud teavet järjest rohkem kasutama isiklike otsuste tegemiseks (nt õppimisvõimalusi valides).

Õpetus ja kasvatus töös aitavad õpilasel mõista internetis leiduvaid võimalusi ja ohte ning ennast ja oma privaatsust kaitsta; iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks. Läbiva teema käsitlemine loob võimalused analüüsida meediaga seotud problemaatilisi olukordi (eraellu sekkumine, väärteabe edastamine, huvide kahjustamine, kallutatud teabe edastamine vms).

6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;

Õpilast suunatakse:

  1. omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;
  2. mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus;
  3. aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste uuenduste vastastikustest mõjudest ning omavahelisest seotusest;
  4. mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes;
  5. kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (edaspidi IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks;
  6. arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet uuenduslike ideede rakendamisel erinevates projektides.

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga loovtöid. Soovitatav on kasutada eelkõige frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme. Tehnoloogia rakendamise võimalusi mitmekesistatakse foto või video tegemise ning mudelite ja makettide meisterdamise integreerimise kaudu õppetegevusse.

Läbiva teema käsitlemine II kooliastmes põhineb eelkõige kooli ja õppetööga seonduvatel praktilistel ülesannetel, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides või huvitegevuses. Arvutipõhises õppes on soovitatav kasutada rühmatööd ja aktiivõppemeetodeid.

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes kujundab IKT rakendamise pädevusi igapäevaelus ja õpingutes. Nende pädevuste kujundamiseks tuleb erinevate õppeainete õpetajatel lõimida oma ainetundidesse IKT rakendamisel põhinevaid meetodeid ja töövõtteid. Lisaks arvutiklassis peetud ainetundidele on III kooliastmes soovitatav kasutada nüüdisaegseid IKT vahendeid ka kodutööde ja muude õppeviiside puhul.

7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;

Õpilast suunatakse:

a) tervise valdkonnas:

  1. terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise käitumise väärtustamisele;
  2. kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning üldisi sotsiaalseid oskusi enda ja teiste turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;
  3. teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega;
  4. leidma ning kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid;
  5. teadvustama keskkonna mõju oma tervisele.

 b) ohutuse valdkonnas:

  1. tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku tekkemehhanismi;
  2. vältima ohuolukordadesse sattumist;
  3. kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid ja käitumist;
  4. omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;
  5. kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning arvestama kaasliiklejaid;
  6. tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust.

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes pannakse rõhk tervislike ja ohutute käitumisviiside kujundamisele. Õppija omandab eakohased teadmised ja oskused seonduvalt tervise füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui sotsiaalse tervise aspektiga ning kujuneb tervist väärtustav hoiak. Selles vanuses on tähtis, et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjusi oma igapäevases keskkonnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt. Õppemeetoditest on rõhk jutustustel, aruteludel, rühmatöödel, demonstratsioonidel, rollimängudel ja käitumise modelleerimisel.

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisel II kooliastmes pööratakse teadmiste ja oskuste kujundamise kõrval tähelepanu eelkõige vastavasisuliste väärtushinnangute kujundamisele, õpetuse elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus). Õppemeetoditest sobivad aktiivõppemeetodid, arutelu, rühmatöö, rollimängud ja demonstratsioonid. Õppetööd ainetundides saavad täiendada noortelt noortele metoodikal põhinevad tunnivälised projektid, osalemine KEAT-projektis.

Läbiva teema käsitlemisel III kooliastmes pööratakse tähelepanu tervist ja ohutust väärtustavate hoiakute kujundamisele ning tervisliku ja ohutu käitumise oskuste arendamisele. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, diskussioon, juhtumianalüüsid, rühmatöö, uurimisprojektid ja rollimängud. Tähtsal kohal on ka õpilastega korraldatavad klassivälised ennetusprogrammid ning õpilaste maksimaalne kaasamine tervist edendavatesse ja ümbritseva turvalisust suurendavatesse tegevustesse. Teema käsitlemiseks kasutatakse TAI erinevaid loenguprogramme, osalemist maakondlikel õppepäevadel (8. klassi õpilastele), muuseumide ja teaduskeskuste võimalusi.

8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Õpilast suunatakse:

  1. tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid;
  2. analüüsima süstemaatiliselt kõlbelisi norme ja väärtusi;
  3. arutlema üldtunnustatud eetiliste printsiipide üle ja neid omaks võtma;
  4. juhinduma oma käitumises neist põhimõtetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste käitumist nende alusel;
  5. osalema kollektiivi (klassi, kooli, huviringi jm) eetikakoodeksi ja käitumisreeglite väljatöötamises ning neid järgima;
  6. reflekteerima nii iseenda kui ka kaasinimeste käitumispõhimõtete üle, kasutades kõlbeliste konfliktide lahendamise ning vastutustundlike valikute tegemise oskusi.

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on rõhk iseenda tundmaõppimisel, heade kommete omandamisel ja sellise klassikollektiivi kujundamisel, kus peetakse oluliseks õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, lubaduste pidamist ning demokraatlikku osalemist ja rahvuslikkust. Õppemeetoditest on esikohal töö jutustustega, rollimängud, arutelud ja õpetaja selgitused, mille vältel õpitakse oma kogemusi teadvustama ning oma tegutsemist jälgima ja reflekteerima.

Läbiva teema käsitlemisega II kooliastmes teadvustatakse ja mõtestatakse kõlbelisi norme ning kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste vastu. Erinevaid vaatenurki pakkuva käsitluse kaudu taotletakse õpilase isiklike seisukohtade kujunemist humanistlike kõlbeliste normide taustal. Õpilase mõttearendustesse tuleks suhtuda paindlikult, jättes õpilasele võimaluse säilitada oma arvamus. Õppemeetoditest on kesksel kohal lugude analüüs, aktiivõppemeetodid, rühmatöö, konfliktsete juhtumite arutelu ning rollimängud. Õppevara kaudu tutvustatakse õpilasele positiivseid kõlbelisi eeskujusid ja ideaale.

Igapäevases koolielus pakutakse võimalusi rakendada omandatud teadmisi.

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes toob selgemalt esile väärtushinnangute ja kõlbeliste normide ühiskondliku ning ajaloolis-kultuurilise mõõtme. Erinevate maailmavaadete ja religioonide tutvustamisega (ajaloos ning tänapäeval) toetatakse sallivuse ja lugupidava suhtumise ning maailmavaatelistes küsimustes orienteerumise oskuste kujunemist. Eri allikatest teabe kogumisega, erinevates õppeainetes käsitletu ning kogemuste põhjal juhitakse õpilasi arutlema väärtuste ja kõlbelisuse teemade üle, võrdlema erinevaid seisukohti ja põhjendama oma seisukohti, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse. Sobilik on teha uurimisprojekte, mis võimaldavad käsitleda küsimusi sügavamalt ja mitmekülgsemalt. Ainetundide raames, nt ühiskonnaõpetuses, kirjanduses, ajaloos, on võimalik läbi viia sügavamaid arutelusid väärtuste üle diskuteerimiseks,

  1. Lõimingu põhimõtted

Palivere Põhikoolis on lõimingu eesmärgiks võimaldada õpilastele motiveeritud õppimist, seostada teadmisi õpilasest ja tema huvidest lähtuvalt ning soodustada sellega õpilase aktiivsust. Lõiming toetab õpilaste üldpädevuste ja ainevaldkondade pädevuste kujunemist. Lõimingu planeerimine põhikoolis teostub kooli õppekava arendamise käigus, samuti õppe- ja kasvatustöö planeerimisel.

Õpetuse lõiming toimub mitmel erineval moel:

  • ainetevahelised seosed – erinevate õppeainete õppesisu elementide seosed;
  • ajaline kooskõla – kaht iseseisvat õppeainet seostatakse ajaliselt; ühes aines õpitu toetab teises õppeaines õpitavat;
  • õppeainete kombineerimine- luuakse seoseid kahe või enama õppeaine vahel ja sees;
  • teemakeskne lõiming – erinevate õppeainete ja läbivate teemade lõiming, ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja viiside abil.

Õppe lõimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimise, õpeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete   ning viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust; täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.

Lõimingu puhul on oluline lõimingutsentri määratlemine. Lõimingutsentriks võivad olla:

  • mingi teadmine, oskus, suhtumine, keskne idee;
  • aineülene idee: pädevused
  • õppeviisid (individuaalne, paaris- ja rühmatöö, ajurünnak)
  • õppeülesanded (projekt, referaat, uurimistöö, loovtöö)
  • probleem, meetod või vahend

Lõimingu õnnestumiseks on oluline õpetajate koostöö. Õpetaja on lõimingu viiside valikul vaba ning lõiming kajastub õpetaja töökavas kirjeldatuna õppetegevusena.

Lõiming on tegevus, mis eeldab:

  • õpilaskeskset õppetegevust;
  • õpilase aktiivsust ja motiveeritust;
  • päheõppimise vähendamist
  • leidmist, lahendamist ja lahenduste põhjendamist;
  • kriitilist ja läbi mõeldud teadmiste õppimist;
  • õppimise seostamist reaalse eluga;
  • tähenduslikumat ja tulemuslikumat õppimist
  • arutelusid ja suhtlemist
  • tänapäevaseid õpetamismeetodeid
  • uurimisliku õppe ja probleemõppe kasutamist: vaatlus, hüpotees, katse, analüüs
  • õppematerjali süstematiseeritust;
  • teadmiste omandamist kogemuste põhjal ja seostatuna.
  1. Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused

(1) Õpilase arengu toetamiseks, mitmekesiste õppimisvõimaluste ja õpikogemuste pakkumiseks ning erinevate õppeainete ja läbivate teemade lõimimiseks korraldatakse koolis ainealaseid üritusi, õppekäike ja viiakse läbi projekte.

  • Õppekäik on üldjuhul tervet õppepäeva hõlmav õppeprotsess, mis sisaldab ainetevahelist lõimumist, arendab üld- ja ainealaseid pädevusi ning käsitleb läbivaid teemasid.
  • Ekskursioon on ühe- või mitmepäevane klassi ühisüritus, mis ei ole kooli õppekavas täpselt fikseeritud.
  • Projekti all mõistetakse ühekordse iseloomuga ajaliselt piiratud tööd, millel on kindel vastutaja, eesmärk ja ressursid. Projekt algab töömeeskonna loomise ja tegevuskava koostamisega ning lõpeb tulemuste analüüsi ning järelduste tegemisega. Võimalikud on ka individuaalprojektid, mille elluviimiseks meeskonda ei moodustata. Näiteks õppelaagrid ja -ekskursioonid, temaatilised näitused, erinevad olümpiaadid ja konkursid, traditsioonilised ülekoolilised üritused, maakondlikel aineüritustel osalemine, vabariiklikel projektipakkumistel osalemine, ühisprojektid sõpruskoolide ja -klassidega, üleriigilistes ja rahvusvahelistes projektides osalemine.
  • Õppetööd toetavad ülekoolilised, koolidevahelised ja rahvusvahelised projektid kavandatakse enne õppeaasta algust või enne II poolaasta algust. Osalemine projektitöös arendab õpilases oskust töötada iseseisvalt ja meeskonnas, oskust eesmärke seada ja tulemusi analüüsida, oskust loovalt mõelda ja omandatud teadmisi uutes olukordades kasutada. Koolidevahelised ja rahvusvahelised projektid annavad õpilasele kogemuse õppimiseks ja toimetulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes ja multikultuurses keskkonnas.
  • Projekti-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajaliku aja kavandab õpetaja oma töökavas.

(2) Õpet kavandades ja ellu viies võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest.

(3) Tundides kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras, tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga.

(4) Arvestades õpilase individuaalsust, kasutatakse ainetundides diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutusastmega õppida.

(5) Koolis kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid.

(6) Õpet korraldatakse ka väljaspool kooliruume (kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

8.1. Ülekoolilised traditsioonilised üritused õppetegevuse mitmekesistamiseks

(1) Ülekoolilised üritused mitmekesistavad õppekeskkonda, toetavad üldpädevuste kujunemist ning läbivate teemade omandamist.

  • Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine isamaalisuse väärtustamiseks

Isamaalisuse väärtustamisele pööratakse olulist tähelepanu nii õppetöös kui vastavateemalistest tähtpäevadest lähtuvatel ülekoolilistel üritustel. Tähtsamad üritused on seotud Eesti Vabariigi aastapäevaga. Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul tähistamisel on isamaalisuse ja rahvustunde kasvatamisel oluline osa.

Kõik aktused algavad koolis traditsiooniliselt hümni laulmisega, rõhutades rahvuslikkust ja isamaalisust. Ülevust lisavad pidulik riietus ja korrektne käitumine.

Isamaalisust väärtustatakse ka rahvatantsu ja koorilaulu kaudu. Lisaks vastavasisulisele repertuaarile väljendub isamaalisus ja rahvuslikkus rahvariiete kandmise kultuuris.

Eesmärk:

  • avaldada austust oma kodupaiga, kodumaa ja Eesti riigi vastu;
  • tutvustada Eesti Vabariigi sümboleid, nende kasutamistingimusi ning nendega seonduvaid käitumisreegleid;
  • äratada huvi Eesti ajaloo vastu;
  • teadvustada õpilasele oma riigi, rahva ja kultuuri olemasolu tähtsust;
  • teadvustada õpilasele tema rahvuslikku kuuluvust ning lugupidava suhtumise olulisust oma rahvusesse ja isamaasse;
  • suunata õpilasi jälgima ning jäljendama lugupidavat suhtumist ning käitumist.

Arendatavad pädevused: sotsiaalne, väärtus-, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, ettevõtlikkuspädevus.

Läbivad teemad: „Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine”, „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond”, „Väärtused ja kõlblus”.

  • Õpilaste loovuse arendamine üritustel esinemise kaudu

Õpilastel on võimalus omaalgatuslikult ja õpetajate juhendamisel esineda, stende kujundada jm viisil ennast teostada järgmistel traditsioonilistel üritustel: õppeaasta avaaktus, õpetajate päev, jõulukontsert, vabariigi aastapäev, isetegevuskonkursid, emakeelepäev, kevadkontsert, tutipidu, õppeaasta lõpuaktus. Lisaks on õpilastel võimalus osaleda koolivälistel üritustel, konkurssidel.

Eesmärk:

  • eesti rahvuse, keele, kultuuri ja ajaloo säilimine ning areng;
  • õpilaste enesemääratlus ja seotus kooliga;
  • kooli traditsioonide jätkumine;
  • oma kooli tunde kasvatamine;
  • väljund rikastada erinevaid sündmusi koolis ja väljaspool kooli
  • esinemisoskuse kujundamine;
  • võimalus mõelda muusikaga seotud karjäärivalikutele;
  • laulupidudel osalemine.

Arendatavad pädevused: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi, suhtlus-, matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevus.

Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

  • Spordi ja kehalise aktiivsuse tähtsustamine erinevate tegevuste kaudu

Koolis korraldatakse erineva sisuga spordipäevi, liikumisega seotud üritusi, matkapäevi ning sporditreeninguid. Spordipäevi korraldatakse vastavalt võimalustele erinevatel aastaaegadel (sügisene jooksukross, sisekergejõustiku päev, kevadine kergejõustikupäev, klassidevahelised võistlused). Jalgpall on traditsiooniline spordiala, mida harrastatakse algklassidest alates ning selle kaudu arendatakse meeskonnatööd, koostööoskusi.

Eesmärk:

  • noorte tervislike eluviiside ja eluhoiaku kujundamine;
  • spordi propageerimine;
  • selgitada välja parimad sportlased;
  • kooli spordipäeva traditsioonide jätkamine;
  • jalgpallioskuse arendamine ja populariseerimine;
  • hoogustada sporditegevust õpilaste hulgas;
  • meeskonnatunde tekitamine ja koostöö-oskuse arendamine.

Arendatavad pädevused: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi, suhtlus-, matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevus.

Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

  • Empaatiavõime arendamine heategevuslike ürituste kaudu

Igal aastal toimuvad koolis erinevate valdkondade toetamiseks heategevuslikud üritused. Enim toetatakse koduta loomade varjupaiku (loomatoit, tarvikud), kohalikke vanureid (hoidised, aiasaadused). Materiaalsed vahendid saadakse küpsetiste müügist, annetustest. Õpilased osalevad üleriigilisel liikumispuudega lapsi toetaval teatejooksul.

Eesmärk:

  • hädasolijate märkamisvõime suurenemine;
  • empaatiavõime suurenemine;
  • ettevõtlikkuse suurenemine ürituste organiseerimisel (küpsetiste müük);
  • suhtlemisoskuste paranemine.

Arendatavad pädevused: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, suhtlus-, ja ettevõtlikkuspädevus.

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

  • Loodusega seotud üritused

Looduspädevuse arendamiseks ja looduskeskkonna väärtustamiseks korraldatakse koolis järgmisi tegevusi ja üritusi: koostöö Riigimetsakeskusega, Silma õpikojaga, sügisnäitused,

vabariiklik projekt „Tere, kevad!“, loodusteemalised kunstikonkursid.

Arendatavad pädevused: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, suhtlus-, ja ettevõtlikkuspädevus.

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

  • Läbiva teemaga „Tervis ja ohutus“ seotud üritused

Tervise ja ohutuse väärtustamiseks korraldatakse koolis tervisepäevi, sportlikke üritusi, näiteks „Reipalt koolipinki“, spordipäevad jms. Õpilasi suunatakse järgima tervislikke eluviise („Suitsuprii klass“, TAI projektid, „Targalt internetis“ jms). Õpilased osalevad KEAT projektis. Koolis korraldatakse liiklusalaseid üritusi, teemapäevi. 4. klassi õpilastele antakse koostöös kohaliku politseikonstaabliga võimalus saada jalgratturi luba.

Arendatavad pädevused: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, suhtluspädevus.

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

8.2. Raamatukogu tegevus kooli õppekeskkonna mitmekesistamisel

(1) Kooliraamatukogu on kooli õpikeskus, mis kuulub lahutamatult haridusprotsessi juurde, toetades õppekavajärgset õpetust koolis, ning tagab

  1. õppimiseks vajaliku atmosfääri ja vahendid, võimaldades ühtlasi kasutada erinevaid õpetamise ja õpimeetodeid;
  2. juurdepääsu usaldusväärsele informatsioonile, juhendab infoallikate kasutamist, toetades praktilise infokirjaoskuse arendamist ning eluaegse õppimise harjumuse kujunemist;
  3. vaba aja veetmise võimalused, pakkudes lugejatele kultuurilist ja huvialalist tegevust.
  4. kooliraamatukogu osaleb põhikooli riikliku õppekava elluviimisel ning toetab riiklikus õppekavas määratletud pädevuste kujundamist. Kooliraamatukogu saab kujundada pädevusi eelkõige eesti keele ja kirjanduse tundides toimuva raamatukoguõpetuse kaudu, mis ühtlasi aitab omandada infokirjaoskust.

(2) Kooliraamatukogu roll läbivate teemade käsitlemisel:

  1. keskkond ja jätkusuutlik areng – raamatukogu pakub keskkonnaalast kirjandust, raamatukogu kui töökeskkond annab õpilasele võimaluse leida teavet päevakohaste keskkonnaprobleemide kohta, kasutada loodusajakirju ja materjale mitmesuguste tabelite ja pildikomplektide näol;
  2. elukestev õpe ja karjääri planeerimine – koos külaraamatukoguga ametite tutvustamine sõnas ja pildis;
  3. tehnoloogia ja innovatsioon – tehnoloogiaalase kirjanduse kasutamise võimalus;
  4. teabekeskkond – uudiskirjanduse pakkumine, stendimaterjale tähtpäevade kohta;
  5. tervis ja ohutus – toetada tervisealaste ürituste läbiviimist koolis, stendid mõnuainete ohtlikkusest, kahjulikkusest, ohutusalane reklaam;
  6. kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – info kohalike ettevõtlike inimeste tegemistest, kohalike ettevõtete tutvustamine;
  7. kultuuriline identiteet – kohtumised mõne kirjanikuga, kodukoha loomeinimeste tegevuse tutvustamine, uudiskirjanduse tutvustamine, loomingulisteks konkurssideks valmistumise toetamine;
  8.  väärtused ja kõlblus – ettelugemisi väiksematele õpilastele, õpilasloomingu väärtustamine ajaveebi Kirjud Killud kaudu.

III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord

(1) Palivere Põhikoolis III kooliastme õpilased sooritavad kohustusliku loovtöö 8. klassis.

(2) Loovtööd võib sooritada kas individuaalselt või rühmatööna.

(3) Õppeaineid lõimiva loovtöö teemad lähtuvad läbivatest teemadest.

(4) Läbivad teemad ja lõimivad õppeained

Läbivad teemad Lõimivad õppeained
Keskkond ja jätkusuutlik areng

(looduskeskkond, inimeste elukeskkond)

loodusained, eesti keel, kirjandus, võõrkeeled, informaatika
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine; kodanikualgatus ja ettevõtlikkus tehnoloogiaõpetus, ühiskonnaõpetus, eesti keel, informaatika
Tehnoloogia ja innovatsioon, loovus kunstiõpetus, muusika, tehnoloogiaõpetus, eesti keel, informaatika
Tervis ja ohutus inimeseõpetus, tehnoloogia, eesti keel, võõrkeeled, informaatika
Kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus eesti keel, kirjandus, võõrkeeled, ajalugu,   kunstiõpetus, muusika, informaatika

(5) Loovtöö üldise teema valik toimub 7. klassis IV õppeveerandil.

(6) Tööde üldise temaatika ja vormi määravad kindlaks III kooliastme õpetajad koostöös 7. klassi õpilastega.

(7) Täpsema teemavaliku teeb õpilane/ õpilaste grupp 8. klassis septembrikuus.

(8) Konkreetsed teemad, vormid ja tööde juhendajad kinnitab kooli direktor.

(9) Tähtajad:

  1. Üldteema valik – 7. klass, detsember;
  2. Teemade täpsustamine ja kinnitamine – 1. veebruar;
  3. Tööde ettevalmistamine, koostamine, juhendamine – veebruar– oktoober;
  4. Tööde esitamine, hindamine – november, 8. klass.

(10) Võimalikud esitusvormid: uurimistöö, projekt, kunstitöö, näitus, etendus, esitlus, videofilm, ürituse korraldamine, esinemine auditooriumi ees (eksperimendi, katse jms demonstreerimine).

(11) Lõimiva loovtöö teema ja hinne kantakse 8. klassi tunnistusele ja 9. klassi lõputunnistusele.

  1. Õpilase arengu ja õppimise toetamine ning hindamise korraldus

(1) Kooli hindamise korralduse aluseks on „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus“ ning „Põhikooli riiklik õppekava“. Õpitulemuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted kajastuvad kooli hindamise korras (link).

(2) Hindamise eesmärk on

  1. anda tagasisidet õpilase arengu kohta;
  2. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
  3. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja toetada teda edasise haridustee valikul;
  4. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
  5. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

(3) Hindamisest teavitamine

Kool teavitab õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilase tööle antud hinnangutest ja hinnetest.

  1. Kooli õppekavas sätestatud hindamise korraldus on avalikustatud kooli koduleheküljel.
  2. Hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassijuhataja ja aineõpetajad.
  3. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.
  4. Teadmiste ja oskuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab
  5. klassijuhataja lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul.
  6. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta e-koolist,
  7. aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt.
  8. Vajadusel väljastab klassijuhataja õpilasele hinnetelehe.
  9. Iga õppeveerandi lõpus väljastab klassijuhataja õpilasele klassitunnistuse.

(4) Hindamise korraldus

  1. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega.
  2. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
  3. Õpilase arengu toetamiseks kasutatakse õppe kestel kujundavat hindamist, mis keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
  4. Õppeveerandi algul teeb aineõpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõudmised ning nende hindamise korralduse.
  5. Õpitulemuste omandamist kontrollivate kontrolltööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste aineõpetajatega.
  6. 1. klassis kasutatakse I – III veerandi õpitulemuste hindamisel sõnalist hinnangut, IV veerandist hinnatakse numbriliselt viiepallisüsteemis.
  7. 2. – 9. klassis kasutatakse numbrilist hindamist viiepallisüsteemis, mida kirjeldatakse hindamise korras (link).
  8. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk».
  9. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks vastavalt järelevastamise korrale (link).

(5) Kujundav hindamine õpilase arengu toetamiseks

1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.

Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.

Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

2) Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.

3) Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

4) Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

5) Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.

6) Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Õpimapp sobib arenguvestluse alusmaterjaliks.

7) Kujundava hindamise võimalused ja etapid Palivere Põhikoolis

Tunni algus Tunni käik Tunni lõpp
  • Õpetaja sõnastab õpilastele tunni eesmärgi(d):

Mida õpib? Kuidas õpib?

Miks õpib? Aluseks on kriteeriumid, mida õpilastele tutvustatakse.

  • Eelteadmiste väljaselgitamine ehk eelhindamine (kas tunni või õppeprotsessi alguses)
  • Töö kriteeriumite teatamine tööjuhendi või töökorralduse alusel.
Õpetaja annab õpilasele tagasisidet lähtuvalt kriteeriumitest.Õpilane hindab end ise õppimise kestel vastavalt kriteeriumitele (ka kaaslase hindamine).
  • Õpetaja teeb eesmärkidest ja kriteeriumitest lähtuvalt kokkuvõtte, annab õpilasele teada, mis õnnestus ja mida on vaja veel juurde õppida.

(5) Tasemetööde ja üleminekueksamite korraldus

  1. Õpitulemuste omandamise kontrollimiseks viiakse läbi riiklikke tasemetöid, vajadusel kooli koolisiseseid tasemetöid ja korraldatakse üleminekueksameid.
  2. Üleminekueksam toimub 8. klassis vastavalt üleminekueksami korrale (link).
  3. 8. klassis sooritavad õpilased läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö.

(6) Kokkuvõttev hindamine

  1. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine veerandi- või poolaastahinneteks ning veerandi- või poolaastahinnete koondamine aastahinneteks.
  2. Poolaastahinne pannakse õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga.
  3. 1. klassis kasutatakse kokkuvõtva hindamisena I poolaastal kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, kus kajastub taotletud õpitulemuste saavutatus.
  4. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandi- või poolaastahinne või -hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või – hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk» või antakse tulemustele mitterahuldav hinnang.
  5. Õpilasele, kelle veerandi- või poolaastahinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, määratakse tugisüsteem, et aidata tal omandada nõutavad teadmised ja oskused.
  6. Veerandi- ja poolaastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.
  7. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandi või pool-aastahinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
  8. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.
  9. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang.
  10. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

(7) Käitumise ja hoolsuse hindamine

  1. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra      (link) täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.
  2. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
  3. Õpilase käitumise ja hoolsuse kohta antakse õpilasele ja tema vanematele kirjalikku tagasisidet e-kooli kaudu.

(8) Hinde ja hinnangu vaidlustamine

  1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada 10 päeva jooksul hinde teadasaamise päevast, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjenduse ja kirjaliku töö puhul koos vaidlusaluse tööga.
  2. Kooli direktor teeb otsuse hinde õigsuse osas ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
  1. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord
  • „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 17 sätestatud tingimustel ja korras kohaldatakse hariduslike erivajadustega õpilastele „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 17 lubatud erisusi:
  • Kui eesti õppekeelega põhikooli klassis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, võib kool õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena” ainekava alusel.
  • Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest.

3) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe toetamiseks võib kasutada „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 15 lõikes 4 nimetatud tunniressurssi.

4) Hariduslike erivajadustega õpilasele koostatakse vastavalt vajadusele individuaalne õppekava.

5) Ühele õpilasele keskendatud õppe puhul võib muuta tunnijaotusplaani, ning vähendada või asendada õpitulemusi võrreldes „Põhikooli riiklikus õppekavas“ sätestatud taotletavate õpitulemustega ning vähendada õppekoormust, kuid mitte alla 20 õppetunni õppenädalas.

  • Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
  • Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib kool teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava (IÕK).
  • Kui individuaalse õppekavaga ettenähtud muudatused ja kohandused ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi saavutada, on individuaalse õppekava rakendamine lubatud üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel. Nõustamiskomisjonile suunamiseks täidab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega „Õpilase vaatluse kaardi” vormi.
  • Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul tavaklassis.
  • Direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel. Koordineerijaks on Palivere Põhikoolis üldjuhul õppealajuhataja.
  • Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.
  • Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle vanema taotluse alusel individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu.
  • Andekate õpilaste arendamiseks toimuvad juhendamine aineolümpiaadideks, konkursid, võistlused. Edukamaid õpilasi juhendatakse õpetajate poolt ringitundides või konsultatsioonitundides ja neile antakse võimalus osaleda maakondlikel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel. Andekaid õpilasi suunatakse osalema Tartu Ülikooli teaduskooli kursustel.
  • Direktori või õppealajuhataja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 48 sätestatud järgmisi meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust:
  • individuaalse õppekava rakendamine vastavalt kehtestatud korrale (linkida)
  • pikapäevarühma vastuvõtmine,
  • õpiabi osutamine (logopeediline töö, õpiabi rühmas õppimine jm)
  • Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.
  • Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused.
  • Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.
  • Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi avab klassijuhataja, kaarti täidavad aineõpetajad, logopeed.

9.1. Tugiteenused ja meetmed

(1) Tugispetsialistid:

  • Logopeed
  • Õpiabi

(2) Toetav õpikeskkond:

  • koduklassid 1.- 4. klass
  • ainekabinetid
  • pikapäeva rühm 1.- 4. klass
  • õpiabi rühm
  • klassi ühistegevus
  • osalemine erinevates õpilasprojektides ja –liikumistes
  • individuaalne õpiabi:
  • aineõpetaja konsultatsioonitund
  • koduõpe
  • individuaalne õppekava
  • tunnist eemaldamine teatud perioodiks

(4) Tagasisidestamine:

  • Koolikohustuse täitmise jälgimine igal nädalal ja õppeveerandi lõpus klassijuhataja poolt
  • Õpilase individuaalne kaart õpiabi rühmas osalejatele ja logopeedilist abi saavatele õpilastele (täidavad klassijuhataja, logopeed ja aineõpetajad)
  • Õpilase pedagoogiline iseloomustus (suunamisel spetsialisti juurde või nõustamiskomisjoni)
  • Õpilase eneseanalüüsi leht (arenguvestluse läbiviimiseks)
  • Kokkulepped õpilasega vastavalt vajadusele
  • Käitumise tugikava vastavalt vajadusele

(5) Muud meetmed ja rakendused:

  • Direktori käskkiri
  • Esildised või taotlused koolivälistele asutustele- ja organisatsioonidele

(6) Iga aineõpetaja viib vähemalt üks kord nädalas läbi ainekonsultatsiooni nii, et see aeg sobiks igale õpilasele. Konsultatsioonitundide graafik koostatakse iga poolaasta alguses ja see fikseeritakse konsultatsioonide graafikus, mis on avalikustatud kooli kodulehel. Aineõpetaja konsultatsioon on esmane õpiabi, kus õpilane saab õpetajalt abi ja tuge õpingutes ja tegevuste planeerimisel.

(7) Kui veerandite õpitulemused on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” ja kui õpilase õpitulemused on jäänud hindamata, siis soovitab klassijuhataja õpitulemusvestlusel õpilasele esmaseks õpiabiks aineõpetaja konsultatsiooni (võib sõlmida kirjaliku kokkuleppe). Vajadusel viiakse läbi täiendavaid konsultatsioone logopeedi ja õpiabi õpetaja juures, kuhu kaasatakse vajadusel ka vanem.

(8) Klassijuhataja peab arvestust koolikohustust mittetäitvate õpilaste kohta, edastab info õppealajuhatajale ja vajadusel rakendatakse tugimeetmeid.

(9) Hariduslike erivajadustega õpilaste esmane väljaselgitaja on klassijuhataja koostöös aineõpetajate ja logopeediga. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija juhendab õpetajaid õpilase vaatluskaardi pidamisel, individuaalse õppekava koostamisel ja koordineerib edasiste tugimeetmete rakendamist.

(11) Koolis rakendatakse erinevaid tugimeetmeid, mida vajaduste ja võimaluste piires täiendatakse. 

  1. Õppetöö korraldamine lihtsustatud õppekava alusel
  • Kerge intellektipuudega õpilastele kohandab kool õpet põhikooli lihtsustatud õppekava alusel.
  • Lihtsustatud õppekava rakendamise aluseks on maakonna nõustamiskomisjoni otsus.
  • Tunnijaotusplaan LÕK-õppe korraldamiseks
Klass/õppe-aine I II III IV V VI VII VIII IX
1) emakeel 7 8 8 8 7 6 6 6 6
2) inglise keel 2 3 2 2 2
3) matemaatika 4 5 5 5 5 5 4 5 5
4) loodusõpetus 1 1 2 2 2 3 4 4 4
5) ajalugu 1 2 2 1
6) inimeseõpetus 1 1 1 2 2 2 2 2 1
7) muusikaõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1 1
8) kunstiõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1 1
9) kehaline kasvatus 3 3 3 2 2 2 2 2 2
10) tööõpetus 2 2 2 2 4 4 4 5 7
11) arvutiõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1
  • Õpiabi/logopeed
1 1 1 1 1 1 1
Nädalakoormus 20 23 25 25 28 30 30 32 32
  • Tunnijaotusplaani võib vastavalt õpilase erivajadustele muuta, lapsevanema nõusolekul võib tunnijaotusplaani väliselt rakendada lisaõpet õpiabi ja/või logopeedi teenuste rakendamiseks. Muudatused on kajastatud õppenõukogu otsuses õppeaasta algul.
  • Lihtsustatud õppekava alusel korraldatud õpe toimub kaasava õppena, st õpilased õpivad tavaklassis. Vastavalt tasemele ja võimetele võivad LÕK-õpilased olla kaasatud erinevate klasside ainetundidesse.
  • Vastavalt võimalustele korraldatakse LÕK-õpilastele individuaalseid tunde.
  • Lihtsustatud õppekava üldeesmärgid, ainekavad ja hindamine on esitatud õppekava lisana.
  • Lihtsustatud õppekava järgi õppivate õpilaste tundides kasutatakse mitmekesiseid õppemeetodeid, kujundatakse õpilaste võimete kohaselt digipädevust, õpilasi kaasatakse huvitegevusse.
  1. Karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine
  • Karjääriõppe eesmärgiks on aidata õpilasel arendada teadlikkust iseendast, omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust.
  • Palivere Põhikool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjäärinfo edastamine, rühma- või individuaalne nõustamine) kättesaadavuse.
  • Karjääriõppe sihtrühmadeks on õpilased, lapsevanemad, elukestva õppe alal ka õpetajad. Prioriteetsed rühmad on kolmanda kooliastme viimase klassi õpilased.
  • Koolis tagatakse karjääriteenuste kättesaadavus järgmiselt:
  • Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ sisu ja eesmärke arvestatakse kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel. Sellest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte.
  • Karjäärinõustamisteenus tagatakse õpilasele, lapsevanemale ja õpetajale koostöös Läänemaa Rajaleidja keskusega.
  • Individuaalne nõustamine toimub klassijuhataja, õpilase ja vanema ühisel arenguvestlusel.
  • Edasiõppimisvõimalusi tutvustatakse õppeasutuste poolt läbi viidud infotundides koolis, edasiõppimisvõimalusi kajastatakse vastaval stendil.
  • Õpilastel võimaldatakse osaleda maakondlikel ja vabariiklikel karjäärialastel infopäevadel, nt „Teeviit”, „Oma rada“.
  • Õpilastel võimaldatakse luua õpilasfirmasid ning osaleda nende tegevuses.
  1. Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus
  • Kool teavitab õpilasi ning vanemaid õppe ja kasvatuse korraldusest koolis vahetu suhtlemise teel, e-kooli ja kooli kodulehekülje kaudu.
  • Lapsevanemad on kohustatud kooli teavitama oma kontaktandmetest ja nende muutumisest.
  • Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele, algklassides õpilase vanematele teatavaks õppeveerandi või poolaasta algul.
  • Kool korraldab õpilase ja vanemate teavitamise edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilasele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.
  • Kool korraldab õpilase ja lastevanemate nõustamise õpilase arengu toetamiseks ja õppima õppimiseks, näiteks arenguvestluse, tugispetsialistide teenuse, koolituste jms kaudu.
  1. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

 (1) Õpetajad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

  1. kooli õppekava ja ainekavade koostamiseks;
  2. erinevate ainete lõimimiseks;
  3. erivajadustega õpilaste erivajaduste kindlaksmääramiseks, toetamiseks, …;
  4. õppetegevuse mitmekesistamiseks projektide, õppepäevade jm tegevuse kaudu;
  5. turvalise keskkonna tagamiseks koolis.

 Õppetöö planeerimise põhimõtted

  • Õpetaja lähtub töökava koostamisel Põhikooli riiklikust õppekavast ja kooli õppekavast.
  • Õpetaja planeerib oma töö õppeveerandite või poolaasta kaupa.
  • Õpetaja esitab tööplaani(d) veerandi või poolaasta teiseks nädalaks elektroonilisel kujul õppealajuhatajale.
  • Tööplaanid avalikustatakse pedagoogilisele kollektiivile Palivere Põhikooli siseinfosüsteemis.
  • Õpetajal on õigus oma töö planeerimisel aluseks võtta kirjastuste pakutud töökavad, mida õpetaja korrigeerib vastavalt oma klassi eripärale. Õpetaja töökava näidis on siseinfosüsteemis.
  • Õpetaja töökavas esitatavad andmed:
  • õppeaine nimetus, klass;
  • üldine õppevara;
  • õppeaine maht, õppetöö korraldus;
  • ajaline jaotus nädalati/ tunniti;
  • teemad nädalati/ tunniti;
  • õppevara nädalati/ tunniti;
  • meetodid;
  • õpitulemused;
  • hindamine;
  • läbivate teemade käsitlemise võimalused;
  • lõiming.
  1. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

(1) Kooli õppekava kinnitab direktor.

(2) Kooli õppekava koostatakse ning seda uuendatakse ja muudetakse lähtudes põhikooli riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi ning kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning eesmärgi saavutamiseks vajalikke ressursse.

(3) Õppekava muutmisel ja täiendamisel võetakse arvesse õppeasutuse pidaja ja riikliku järelevalve läbiviija märkused ja ettepanekud.

(4) Õppekava ja selle muudatused esitatakse arvamuse avaldamiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

Comments are closed.